Geokronoloogiline skaala Marlene R2

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, tekkisid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, selles perioodist leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Maa teke 4,6 mld aastat tagasi

Kuu teke

4500 BCE

Maaga põrkas kokku suur taevakeha.

Varajase atmosfääri teke

4400 BCE

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Sellest perioodist on pärit vanimad leitud stromatoliidid. On säilinud ka bakterfossiile.

Teise atmosfääri teke

4000 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

3,8 mld aastat tagasi

Elava atmosfääri teke

3300 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. Mitu suurt jäätumist, Maa ulatuslikult jääga kaetud. Tekkis Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

2,1 mld aastat tagasi

Esimesed selgrootud meres

570 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Kiire evolutsioon. Kasvas vetikate hulk. Ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne teos, näiteks koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel. Välisskelett kujunes röövloomade eest kaitseks.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Rikkalik elustik soojades troopikameredes. Esimesed maismaataimed. Valdavalt soe kliima, ajastu lõpul jääaeg. Tänu jääajale toimus mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Silur ajast soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamiset.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid- ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtproosed ja lubjavetikad suuri riffe.

Karbon

359 BCE

Sellel ajastul katsid maismaad võimsad metsad,kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Ranniku ja jõelammide alad olid üleujutatud, kus surnud metsast kujunesid kivisöe lademed.

Perm

299 BCE

Sellel ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbristes hiiglaslik Panthalassa ookean. Sellel mandri siseala oli kaetud kõrbega ja tänu sellele, oli seal ülekaalus roomajaid.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Peamiseks loomarühmaks maismaal dinosaurused, ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Esimeste imetajate ilmumine

201 BCE

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad, ilmused esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid, meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad.

Kriit

150 BCE

Esimesed õistaimed, maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.

Esimeste lindude ilmumine

150 BCE

Esimesed õistaimed

124 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Imetajate ja lindude kiire evolutsioon, ajastu alguses kliima soe ja niiske, seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema, kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Dinosauruste väljasuremine

35 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik omandasid tänapäevase ilme. Ilmusid esimesed inimese eellased, Maa kliima jaheneb, poolustel kujuneb jääkate.

Inimahvide teke

3 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Paljud imetaja- ja linnuliigid surid välja, mida seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.