Geokronoloogiline skaala Marleen E

Hadaikum

4600 BCE

Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Sellesst perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonna lõpul tekivad maakooor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Arhaikum ehk ürgeoon

4600 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkab kokku suure taevakehaga, tekib Kuu.

Maa varajase atmosfääri teke

4400 BCE

Kergemad gaasid nagu vesinik ja heelium pääsevad kosmosesse. Kõrge temperatuuri tõttu hoitakse kogu vett atmosfääris auruna.

Maa teise atmosfääri teke

4000 BCE

Toimub gaaside pidev vabanemine litosfääris. Alumises atmosfääris levivad veeaurupilved. Maale ilmuvad kemosünteetilised bakterid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Maa elava atmosfääri teke

3300 BCE

Elu areng suurendab hapniku hulka atmosfääris.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suureneb hapnikusisaldus. Toimub mitu suurt jäätumist, mille tõttu Maa on ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpuks ilmub pehmekehaline elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 541 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekivad kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvab planktiliste vetikate hulk, mis on omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmuvad üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujuneb mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elab rikkalik elustik. Ajastu lõpul toimub kliima kiire jahenemine, mis lõppeb jääajaga. Jäätumine toob kaasa ookeanipinna alanemise 100m võrra. Paljud madalmered muutuvad kuivaks maismaaks ning toimub mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunevad käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujuvad primitiivsed kalad. Taimed jätkavad maismaa asustamist. Maismaad hakkavad asustama ka loomad.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elab rikkalik põhjaelustik. Ajastu lõpuks tekivad maismaale esimesed metsad. Ilmuvad esimesed kahepaiksed.

Karbon

350 BCE

Maismaad katavad võimsad metsad. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunevad kivisöelademed. Maismaal elab rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekib lennuvõime. Maismaale ilmuvad esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Tekib kuiva kõrbe ja karmi kliimaga hiidmanner Pangaea. Maismaaloomastikus on peamiselt roomajad. Taimestikus suureneb paljasseemnetaimede ja meres luukalade osakaal. Ajastu lõppeb Maa ajaloo suurima väljasuremisega. Kaob kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk kaskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Ilmuvad esimesed dinosaurused, ajastu lõppedes surevad välja. Ilmuvad esimesed imetajad, meredes suureneb ammoniitide arv ja karpide osakaal.

Juura

150 BCE

Ilmuvad esimesed krokodillid, linnud ja kilpkonnad. Ookeanides elab rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast on kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmuvad esimesed õistaimed, mis hakkavad domineerima kogu Maa maismaataimestkus. Ookeanid ja mered on asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja karpidega. Maismaal valitsevad dinosaurused, arenevad uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimub meteoriidiplahvatuse tõttu liikide massiline väljasuremine.

Paleogeen

66 BCE

Algab lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmuvad esimesed primaadid. Ajastu alguses on kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Kliima jaheneb järkjärgult ning heitlehised taimed muutuvad valdavaks. Kujunevad ulatuslikud rohumaad, mis asendavad seniseid metsi

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia omandab tänapäevase ilme. Laiemalt hakkavad levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunevad välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmuvad varased hominiidid ehk inimese eellased. Kliima jahenemise tõttu on korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunevad jääkatted.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmuvad inimese vahetud eellased. Ajastu jooksul sureb välja palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.