Geokronoloogiline skaala MarkusH

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6-4 mld.Tekkis maa. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood.
Maad tabasid sagedased meteoriidisajud. Tekkis kuu. Hadaikumi lõpuks kujunes atmosfäär ja algne maakoor ning moodustusid ookeanid.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestus 4-2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid, arhaikumist pärinevad vanimad leitud stromatoliidid.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestus 2500-542 mln aastat tagas. Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes hapnikusisaldus ookeanide pinnakihis ja atmosfääris. Toimus mitu suurt jäätumist. Ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võisid kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmade esindajad.

Kambrium

542 BCE

Kestus 542-485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda teatakse ka kui kambriumi plahvatust. Tekkis suurel hulgal vetikaid ja selgrootuid.

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485-443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestus 443-419 mln aastat tagasi. Siluri soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Need taimed olid lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus 419-350 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - okasnahksed, trilobiidid ja käsijalgsed. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

350 BCE

Kestus 359-299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Tekkis suurem osa kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus 299-252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Permi ajastul taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestus 252-201 mln aastat tagasi. Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes karpide ja ammoniitide osakaal.

Juura

201 BCE

Kestus 201-145 mln aastat tagasi .Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, kilpkonnad. ja krokodillid Ookeanis elas rohkel merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Maismaal oli palju paljasseemnetaime metsi

Kriit

145 BCE

Kestus 145- 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaa oli peamiselt domineeritud dinosaurustega arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus hävisid dinosaurused ja paljud teised roomajad, põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66-23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal kes kujunesid välja suurteks ja liigirikasteks rühmadeks. vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed.

Neogeen

23 BCE

Kestus 23-2.5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäeva ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa mitmeid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus 2,5 mln - 11.7 tuhat aastat tagasi.Ilmused inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.