-
4600 BCE
Hadaikum
Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4000 BCE
Kuu teke
Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum
Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestutest on pärit vanimad stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum
-
2500 BCE
Proterosoikum
Hapnikusisaldus suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Toimusid mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Planktiliste vetikate hulk kasvas, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Üksteise järel ilmusid loomariiki paljud selgrootute rühmad. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu algul oli kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise, mis muutis paljud madalmered maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
443 BCE
Silur
Soojades meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. -
419 BCE
Devon
Palju meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid ning osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner, mille siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. -
252 BCE
Triias
Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Ajastu lõpus toimus järgmine väljasuremine, mis muutis dinosaurused peamiseks loomarühmaks maismaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum
-
201 BCE
Juura
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Maredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed. Ajastu algul valitsesid maismaad dinosaurused, kuid ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ning paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
66 BCE
Paleogeen
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kujunesid ulatuslikud rohumaad. Valdavaks muutusid heitlehised taimed. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
2 BCE
Kvaternaar
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Välja surid paljud imetaja- (mammutid) ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
