-
4600 BCE
Hadaikum
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäaar. Kivimeid leidub sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
-
4000 BCE
Arhaikum
Arenesid algsed eluvormid, vanimad leitud stromatoliidid -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
3500 BCE
Esimesed üherakulised organismid
-
2500 BCE
Proterosoikum
Suurenes hapnikusisaldus, toimus mitu suurt jäätumist. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
2100 BCE
Mitmerakuliste organismide teke
-
570 BCE
Mereselgrootute teke
-
560 BCE
Tekkis Ediacara elustik
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, kasvas planktiliste vetikate hulk, tekkisid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes ning trilobiitidel välisskelett. Saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon-- evolutsiooniline võidurelvastumine. -
542 BCE
Esimesed skeletiga organismid
-
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
505 BCE
Esimesed kalad
-
485 BCE
Ordoviitsium
rikkalik elustik soojades troopikameredes, tekkisid esimesed maismaataimed, soe kliima, lõppes jääajaga, mereelustiku massiline väljasuemine. -
479 BCE
Esimesed putukad
-
443 BCE
Silur
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist, loomad alustasid maismaa asustamist. -
438 BCE
Esimesed maismaataimed
-
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, selfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe, paljud kalad kasvasid väga suureks -
408 BCE
Esimesed kahepaiksed
-
380 BCE
Esimesed metsad
-
359 BCE
Karbon
maismaa kaetud võimsate metsadega, kujunesid kivisöelademed, maismaal elas rohkesti lühijalgseid. -
320 BCE
Esimesed roomajad
-
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. -
252 BCE
Triias
Väljasuremise tõttu elustik liigivaene. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
250 BCE
Maa ajaloo suurim väljasuremine
Kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
230 BCE
Dinosauruste ilmumine
-
208 BCE
Imetajate ilmumine
-
201 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, roomajad, kahepaiksed vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid. Enamus maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
Õistaimed hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered asustatud plesiosauruste, ihtüosauruste, ammoniitide ja rudistide poolt. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. -
140 BCE
Esimesed linnud
-
140 BCE
Esimesed õistaimed
-
66 BCE
Massiline väljasuremine
Väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
66 BCE
Palogeen
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, kellest enamus elasid maismaal. Vaalade eellased asusid elama meredesse. Kliima alguses soe ja niiske. Seejärel hakkas järjest jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud.Ilmusid varased hominiidid. Kliima jahenes ja see tõi kaasa jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
6 BCE
Esimesed hominiidid
-
2 BCE
Kvaternaar
Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.
