P8uaul3

Geokronoloogiline skaala M.Pärnoja

By Markusparnoja
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

    Algas planeet Maa kujunemisega. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatolliidid.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Esimesed mitmerakulised organismid. Selle ajal toimus mitu suurt jäätumist
  • Period: 542 BCE to 485 BCE

    Kambrium

    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad:käsnad, ainuõõnsed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes ja ilmusid ka esimesed kalad.
  • Period: 485 BCE to 443 BCE

    Ordoviitsium

    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik:käsijalgsed, triobiidid, korallid jne. Ilmusid esimesed maismaataimed. Valdavalt oli ordoviitsium soe, kuid lõpus toimus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks.
  • Period: 443 BCE to 419 BCE

    Silur

    Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama peale taimede ka loomed:tuhatjalgsed, skorpionid ja meriskorpionid.
  • Period: 419 BCE to 359 BCE

    Devon

    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad not mitmed rüükalad kasvasid väga suureks ja olid tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid metsad, ilmusid kahepaiksed - selgroogsed, kes said maismaal hakkama
  • Period: 359 BCE to 300 BCE

    Karbon

    Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutavatel aladel-mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed, mis tekkis ainult sellel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Maismaale ilmusid esimesed roomajad
  • Period: 300 BCE to 250 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner Pangaea, kus siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikust olid ülekaalus roomajad. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. mille tulemusel kadus 95% kõigist liikidest.
  • Period: 250 BCE to 200 BCE

    Triias

    Elustik oli algul üsna liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 200 BCE to 145 BCE

    Juura

    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Period: 145 BCE to 66 BCE

    Kriit

    Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kõik maailma ökonšid ja hakkasid domineerima kogu maismaa taimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja-ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
  • Period: 65 BCE to 23 BCE

    Paleogeen

    Hakkas kiire lindude ja imetajate evulutsioon. Enamik imetajaid elasid maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni algul oli kliima soe ja niiske, kuid järk-järgult hakkas kliima jahenema ja muutusid valdavaks heitlehised taimed.
  • Period: 23 BCE to 2 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laialt levisid maod, konnad ja laululinnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid-inimese eellased. Neogeeni ajal jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate
  • Period: 2 BCE to 1 BCE

    Kvaternaar

    Alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle alanud evulutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kvaternaari jooksul suri välja palju imetaja- ja linnuliike