Geokronoloogiline skaala- Luisa G2BK

HADAIKUM

4600 BCE

Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal.

HADAIKUM

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

KUU TEKE

4500 BCE

Maa põrkas kokku Theiaga ja sellest tekkis Kuu

ARHAIKUM

4000 BCE

Elu teke. Selle aja atmosfäär erines paljuga praegusest ja sellest puudus hapnik, see tõttu puudus ka osoonikiht. Maa oli kaetud tugeva maakoorega, mida kattis vesi. Vees hakkasid tekkima esimesed elutunnused nagu bakterid

ARHAIKUM

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

ELU TEKE

3800 BCE

Elu tekkis veekeskkonnas (bakterid ja muud sarnased organismid)

PROTEROSOIKUM

2500 BCE

Tekkisid esimesed mitmerakulised organismid. toimus taimede edasi areng. Lisaks rikastus biosfäär hapnikuga ja tekkis osoonikiht.

PROTEROSOIKUM EHK AGUEOON

Period: 2500 BCE to 542 BCE

MITMERAKULISED ORGANISMID

2100 BCE

Üksikud rakud hakkasid moodustama kolooniaid. Igal rakul või rakukoloonial on omad ülesanded, moodustades mitmerakulisi organisme. See oli evolutsioonis otsustava tähtsusega, võimaldades keeruliste olendite olemasolu, suurendades nende suurust ja lubades erinevaid elundisüsteeme.

KAMBRIUM

542 BCE

Enamik Maast on ikka kaetud veega, kuid hakkasid tekkima ka esimesed mandrid. Ilmusid esimesed skelettidega loomorgansimid nagu kalad. Lisaks oli palju muid molluskeid, käsne ja taimi.

FANEROSOIKUM

Period: 542 BCE to 1 BCE

paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

ORDOVIITSIUM

485 BCE

Toimus mandrite teke. Kliima oli praegusest tunduvalt soojem ja sellepärast nimetetakse seda aega ka kasvuhooneperioodiks. Soojuse ja veest kõrgema pinna tekke tõttu asusid veest välja elama ka esimesed maismaataimed.

SILUR

443 BCE

Siluri alguseks peetakse suurt Ordoviitsiumi-Siluri väljasuremist, mille käigus kadus merest 60% liikidest. Temperatuur oli kõrge, kuid stabiilne. Edasi arenesid maismaataimed ja paljud kalad.

DEVON

419 BCE

Tekkisid esimese metsad, mis rikastasid õhku hapnikuga. Kliima kõikus, kuid oli enamasi kõrge. Veest tulid maale esimesed kahepaiksed.

KARBON

359 BCE

Karboni ajastu kliima sarnanes praegusega. Oli rohkelt kahepaikseid ja tekkisid esimesed putukad, kes viljakate metsade ja kõrge temperatuuriga kasvasid suuremaks kui praegu

PERM

300 BCE

Maismaa liigid arenesid edasi aina suuremateks ja keerukamateks organismideks. Suurem osa maal elavatest loomadest olid synapsid, kes ei olnud veel päris dinosaurused, kuid areneseid nendeks. Ajastu lõpus toimus suur väljasuremine, mis pühkis maalt 95% mere liikidest ja suurem osa maismaaliikidest.

mesosoilum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

TRIIAS

250 BCE

Kliima on kuiv ja kuum. Hiidkontinent Pangea on saavutanud enda lõpliku vormi. Ilmusid esimesed dinosaurused ja lõpus ka esimesed imetajad.

DINOSAURUSED

225 BCE

Esimesed dinosaurused meenutasid välimuse poolest roomajaid, kuid hiljem pigem linde ja paljude dinosauruste kehasid katsid suled või karvad.

IMETAJAD

208 BCE

Imetajad arenesid välja synapsidest, kes olid roomajaid meenutavad loomad, kuid mitte dinosaurused. Paljud neist aga sarnanesid imetajatele ja arenesid hiljem nendeks välja. Esimesed imetajad oli väiksed ja ökosüsteemis domineeritud dinosauruste poolt.

JUURA

200 BCE

Maailma valitsesid hiiglaslikud ja mitte nii hiiglaslikud dinosaurused. Nende kõrvalt elasid varjus ka väiksed imetajad. Tekkisid ka lendavad ja veelised roomajad. Hiljem ilmusid ka esimesed linnud. Temperatuur oli soe ja stabiilne.

LINNUD

150 BCE

Esimesed linnud arenesid välja kahel jalal kõndivatest karnivoorsetest dinosaurustes. Nende suled oli suuremad kui teistel dinosaurustel ja asusid ka nende sabadel ja mõnikord ka tagajalgadel. Nende lendamine meenutas pigem läbiõhu liuglemist ja selleks kasutasid nad kõiki oma nelja jäset. Hiljem osutus selline lennuviis ebatõhusaks ja nad hakkasid kasutama ainult esijäsemeid, et lennata kõrgemale ja kaugemale.

KRIIT

145 BCE

Kontinendid liikusid lähemale nende praegusele asendile. Ajastu lõpuks olid üksteisest eraldunud kõik lõunapoolkera mandrid. Ilmusid esimesed roomajad ja õistaimed ning nendega koos mesilased. Maad valitsesid endiselt dinosaurused.

MESILASED

100 BCE

Koos õistaimede ilmumisega kriidi ajastul, tekkisid ka nende tolmendamiseks esimesed mesilased.

PALEOGEEN

66 BCE

Ajastu algul surid välja dinosaurused. Algas imetajate kiire areng. Tekkisid tänapäevaste loomaliikide esivanemad. Jätkus hiidmandri Pangea lagunemine, mille käigus ta põrkus kokku Aasiaga. Üksteisest eraldusid Austraalia ja Antarktika.

kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

DINOSAURUSED SUREVAD VÄLJA

65 BCE

Dinosauruste väljasuremine on kõige viimasem massiline väljasuremine Maa ajaloos. Umbes 17% sugukondadest, 50% perekondadest ja 75% liikidest hävis lõplikult. Meredes vähenes liikide populatsioon 33%. Enamik mittelinnulistest dinosaurustest suri välja. Pärast seda domineerisid maismaad imetajad.

NEOGEEN

23 BCE

Kliima sarnaneb praegusega, kui hakkas külmenema. Selle ajastu loomaliigid hakkasid sarnanema aina rohkem tänapäeva liikidega. Tekkisid esimeste inimlased.

INIMLASED

5 BCE

Inimese kujunemine algas Ida-Aafrikas, Victoria järve kaldal, kus tekkis ahvinimene. Välimuselt sarnanes pigem ahvile, kui inimesele. Ta liikus kohmakalt kahel jalal, vahel oma pikkadele kätele toetades. Ta oli võimeline kasutama tööriistadeks kive. Ta oli tunduvalt nõrgem, kui teised ahvlased ning tema luid on leitud koobastest, kus nad mitte ei elanud, vaid olid pigem ära söödud mõne kiskja poolt.

KVATERNAAR

2 BCE

Kvaternaari ajastul katsid Maad mitmel korral kilomeetrite paksused jäämassid. Kujunes tänapäevane elustik. Ilmusid inimeste ellased. Sel perioodil surid välja mitmed imetajad, näiteks mammutid ja karvased ninasarvikud. Väljasuremisi seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.