-
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
4600-4000 mln a eKr. Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kuu teke. Kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum
4000-2500 mln a eKr. Meredes arenesid algsed eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vainmad leitud stromatoliidid ehk vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum
2500-542 mln a eKr. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline elustik. -
Period: 542 BCE to 485 BCE
Kambrium
542-485 mln a eKr. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid paljud selgrootute rühmad, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. -
Period: 485 BCE to 443 BCE
Ordoviitsium
485-443 mln a eKr. Troopikameredes rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks, toimus massiline mereelustiku väljasuremine. -
Period: 443 BCE to 419 BCE
Silur
443-419 mln a eKr. Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ning primitiivsed kalad. Taimed kasvasid enamasti niisketel ja sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. -
Period: 419 BCE to 359 BCE
Devon
419-359 mln a eKr. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkisjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmused esimesed kahepaiksed. -
Period: 359 BCE to 299 BCE
Karbon
359-299 mln a eKr. Maismaal võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutatavatel aladel kujunesid surnud puidust kivisõelademed. Ilmusid esimesed roomajad. Maismaal rohkesti lühijalgseid, tekkisid esimesed roomajad, osadel putukatel tekkis lennuvõime. -
Period: 299 BCE to 252 BCE
Perm
299-252 mln a eKr. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus oli ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega: kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Period: 252 BCE to 201 BCE
Triias
252-201 mln a eKr. Ilmusid esimesed dinosaurused. Tekkisid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 201 BCE to 145 BCE
Juura
201-145 mln a eKr. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja varem levinud loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Maismaa oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Period: 145 BCE to 66 BCE
Kriit
145-66 mln a eKr. Tekkisid esimesed õistaimed, hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud rudistidega. Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Period: 66 BCE to 23 BCE
Paleogeen
66-23 mln a eKr. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima jahenema, valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
Period: 23 BCE to 2 BCE
Neogeen
23-2,5mln a eKr. Mandrid, loomastik ja taimestik said tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad, laululinnud, rotid, hiired. Aafrikas ilmusid inimeste eellased. Poolustel kujunes jääkate. -
2 BCE
Kvaternaar
2,5 mln a eKr. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Suri välja palju imetaja- ja linnuliike. Loomade väljasuremist seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.