Geokronoloogiline skaala Loora E

HADAIKUM

4600 BCE

Kestus 4,6mld-4mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

HADAIKUM

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

KUU TEKE

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga.

Arhaikum

4000 BCE

4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arenesid algelised eluvormid. Sealt on pärit vanimad leitud mikroorganismide, tsüano-ja purpurbakterite ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised

ARHAIKUM

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

PROTEROSOIKUM EHK AGUEOON

2500 BCE

2500 mln kuni 542 mln aastat tagasi. Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevus suurendas atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldust. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, Maa oli suuresti kaetud jääga. Aegkonna lõpu poole tekkis pehmekehaline ("Ediacara") elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

PROTEROSOIKUM

Period: 2500 BCE to 542 BCE

KAMBRIUM

542 BCE

542 kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvab planktiliste vetikate hulk. Vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid palju selgrootuid: ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused jne.

FANEROSOIKUM

Period: 542 BCE to 1 BCE

PALEOSOIKUM EHL VANAAEGKOND

Period: 542 BCE to 252 BCE

ORDOVIITSIUM

485 BCE

485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, korallid jt. Maismaataimede teke. Kliima oli valdavalt soe kuni ajastu lõpus toimus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemisega tuli kaasa mereelustiku massiline väljasuremine.

SILUR

443 BCE

443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaa taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad(tuhatjalgsed, skorpionid).

DEVON

419 BCE

419 kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks rüükalad, kasvasid väga suureks ning olid tippkiskjad. Tekkisid maismaale esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed: selgroogsed, kes suutsid lühikest aega ka maismaal hakkama saada.

KARBON

359 BCE

359 mln kuni 300 mln aastat tagasi. Maismaad katsid paksud metsad. Üleujutatavatel aladel tekkisid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale tekkisid esimesed roomajad.

PERM

299 BCE

299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomadest olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukaalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

TIIRAS

252 BCE

252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Ajastu alguse elustik oli liigivaene ning eelmisest väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine, see andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

MESOSOIKUM EHK KESKAEGKOND

Period: 252 BCE to 66 BCE

JUURA

201 BCE

201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja Triiase ajal elanud loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elas juba tänapäevast tüüpi kalu. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

KRIIT

145 BCE

145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

PALEOGEEN

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamus elasid maismaal. Vaalade eellased asusid meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske. Seejärel hakkas see aja möödudes jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid.

KAINOSOIKUM EHK UUSAEGKOND

Period: 66 BCE to 1 BCE

NEOGEEN

23 BCE

23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia ja loomastiku ning taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, samuti rotid ja hiired. KujuneSID välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate

KVATERNAAR

2 BCE

Algus- 2,5 mln aastat tagasi. Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, neist on välja kujunenud tänapäeva inimene, Homo sapiens. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Seda seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.