Geokronoloogiline skaala Lisandra BK

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal.

Eelkambrium

Period: 4600 BCE to 542 BCE

Hadakum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku planeet Theiaga ja sellest tekkis Maa kaaslane Kuu.

Varajane atmosfäär

Period: 4400 BCE to 4000 BCE

H2O, vesiniktsüaniid (HCN), ammoniaak (NH3), metaan (CH4), väävel, jood, broom, kloor ja argoon.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Sekundaarne atmosfäär

Period: 4000 BCE to 3300 BCE

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud mikroorganismid,sealhulgas tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. On säilinud ka bakterfossiile.

Elu teke

3800 BCE

Hakkasid arenema stromatoliidid

3500 BCE

Praegune atmosfäär

Period: 3300 BCE to 1 BCE

N2 - 78%, O2 - 21%, Argon - 0.9%, CO2 - 0.036%

Proterosoikum ehk egueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Proterosoikum

2100 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnaskihis hapnikusisalus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpuks ilmus pehmekehaline elustik nn Ediacara elustik.

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Vanim eukarüoodi kivistis

1900 BCE

Kambrium

Period: 542 BCE to 485 BCE

Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk ning vetikad olid omakorda toiduks loomastikule. Ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad. Rohkelt trilobiite. Skeletiga organismid. Esimesed putukad, kalade domineerimine, esimesed maismaataimed. Esimesed roomajad, suured "söemetsad", rohkelt kahepaikseid. Triloobide väljasuremine.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Esimesed kalad

537 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ordoviitisum

Period: 485 BCE to 443 BCE

Soojades troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Esimesed maismaataimed! Kliima valdavalt soe, ajastu lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra, paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks ja see tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise suremise.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Siluri

443 BCE

Silur

Period: 443 BCE to 419 BCE

Soojades meredes kujnesid korallide, käsnade ja lubivetikate riftid. Ujusid primitiivsed kalad. Niiskete aladel lihtsa ehitusega ja väikesed maismaataimed. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Devon

Period: 419 BCE to 359 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitati suuri riffe. Meredes ja järvedes tekkisid suured tippkiskjad, nt rüükalad ja vihtuimsed. Devoni algul oli maismaa madal ja hõre, aga ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

369 BCE

Karbon

359 BCE

Karbon

Period: 359 BCE to 299 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel lennuvõime. Üleujutatavatele aladele kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Tekkis rohkesti kivisütt.

Perm

299 BCE

Perm

Period: 299 BCE to 252 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri sisealas oli suur kuiv kõrb karmi kliimaga ning maismaal ülekaalus olid roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikmetest.

Triias

252 BCE

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste domineerimine.Esimesed linnud, õistaimed, dinosauruste väljasuremine

Triias

Period: 252 BCE to 201 BCE

Ajastu alguse elustik oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kellest sai peamine loomarühm maismaal peale ajastu lõpus toimunud väljasuremist. Samuti ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Juura

201 BCE

Juura

Period: 201 BCE to 145 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja tiirase ajastul levinud loomad. Ookeanides elab rohkelt merelisi roomajaid: ihtüosaurused ja plesiosaurused. Tänapäevast tüüpi kalad. Enamus maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Kriit

Period: 145 BCE to 66 BCE

Ookeanides ja meredes plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbid- rudistid. Uued imetaja- ja linnuliigid, valitsevad dinosaurused.Maismaataimestikus domineerivad õistaimed. Ajastu lõpus massiline väljasuremine- hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad. Oletatav meteoriidiplahvatus.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed õistaimed

125 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

Period: 66 BCE to 23 BCE

Ilmusid esimesed primaalid. Ajastu alguses kliima oli soe ja valdavalt troopilised metsad.Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased elasid ka meredes.
Seejärel kliima hakkas jahenema järk-järguliselt ja hakkasid domineerima heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 CE

"imetajate aeg". Inimeste areng.

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Esimesed jänesed

53 BCE

Kasside teke

30 BCE

Neogeen

23 BCE

Neogeen

Period: 23 BCE to 2 BCE

Tänapäevase ilme omandasid mandrite kuju ja asukoht, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, samuti rotid ja hiired. Tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas varased hominiidid ehk inimese eellased. kliima jahenemine, korduvad jäätumised. Poolustele kujunes jääkate.

Inimahvide teke

3 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. Toimus paljude imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.

Mammutite väljasuremine kliimamuutuse tõttu

2 BCE

Kvaternaar

2 BCE