Geokronoloogiline skaala Liisbeth A

Hadaikum

4600 BCE

Kujunes Maa. Vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist on säilinud kivimid Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga.

Arhaikum

4000 BCE

Ürgeooni algus.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid.

Stromatoliidid

3500 BCE

Stromatoliidid hakkasid arenema. Need on mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes on säilinud ka bakterifossiile. Praegu võib kohata näiteks Austraalias.

Proterosoikum

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele hapnikusisaldus. Eukarüootide teke. Toimus mitu suurt jäätumist, Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Tekkisid esimesed mitmerakulised organismid.

Vanim eukarüood

1900 BCE

Vanim eukarüoodi kivistis, leitud USAst Michiganist

Ediacara elustik

560 BCE

Ilmusid mõistatuslikud, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline (s.t ilma skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmitusi.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest.Väga kiire evolutsioon - kambriumi plahvatus. Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, nt. koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel. Välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.

Paleosoikum

542 BCE

Vanaaegkond. Jaguneb kuueks: Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon ja Perm.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Kambrium

Period: 542 BCE to 485 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Kalade evolutsioon algas umbes 530 miljonit aastat tagasi Kambriumi plahvatuse ajal. Esimesed kalaliigid kuuluvad Agnatha ehk lõuata kalade hulka. Enamik lõualuuta kalu on nüüdseks väljasurnud, kuid säilinud silmulised võivad pärineda muistsetest lõualuuta kaladest.

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra, ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Ordoviitsium

Period: 485 BCE to 443 BCE

Esimesed maismaataimed

470 BCE

Esimesed maismaataimed ilmusid umbes 470 miljonit aastat tagasi, Ordoviitsiumi perioodil, kui elu mitmekesines kiiresti. Need olid mittevaskulaarsed taimed, nagu samblad ja maksavõsud, millel polnud sügavaid juuri.

Odasaba

450 BCE

Tänapäevalgi elavate odasabade varaseimad fossiilid pärinevad ordoviitsiumi lõpul kujunenud kivimitest.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Silur

Period: 443 BCE to 419 BCE

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, nt. mitmed rüükalad ja vihtuimased, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkikjad. Suured muutused toimusid ka maismaal.

Devon

Period: 419 BCE to 359 BCE

Esimesed metsad

390 BCE

Devoni ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Ühelgi teisel geoloogilisel ajastul ei ole tekkinud Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Karbon

Period: 359 BCE to 299 BCE

Arthropleura

315 BCE

Karboni ajastul elanud Arthropleura oli suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Tema pikkus oli kuni 2,6 m (rekonstruktsioon).

Esimesed roomajad

312 BCE

Roomajad ehk reptiilid on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Neile on iseloomulik hingamine kopsudega, kahe aordikaare esinemine, paks sarvkihiga nahk ja koorega munad. Roomajad on üks mitmekesisemaid selgroogsete klasse, nende hulka kuulusid ka imetajate ja lindude eellased. Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga kohastunud selgroogsete rühm.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Perm

Period: 299 BCE to 252 BCE

Edaphosaurus

290 BCE

Permi ajastul elanud kuni 4 m pikkune Edaphosaurus
oli üks varasemaid suuri taimtoidulisi roomajaid.

Triias

252 BCE

Alguse elustik oli üsna liigivaene, väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

Period: 252 BCE to 201 BCE

Dinosauruste ilmumine

230 BCE

Ilmusid esimesed dinosaurused. Dinosauruste seas oli nii herbivoore ehk taimtoidulisi kui ka karnivoore ehk lihatoidulisi. Suurimad neist olid taimtoidulised, näiteks brontosaurused (apatosaurus) ja Brachiosaurus'ed.

Pterosaurused

228 BCE

Pterosaurused olid lendavad roomajad. Nad eksisteerisid enamiku mesosoikumi aegkonna ajal. Nende tiivad moodustusid naha membraanist, lihastest ja muudest kudedest, mis ulatusid pahkluudest dramaatiliselt pikendatud neljanda sõrmeni.

Morganucodon

205 BCE

Üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul.

Imetajate ilmumine

202 BCE

Kõik imetajad on suguluses. Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad loomad. Kõik tänapäeval elavad imetajad, sealhulgas ka meie, põlvnevad ühest sugupuu harust, mis ellu jäi.

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid ja meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Juura

Period: 201 BCE to 145 BCE

Ammoniidid

184 BCE

Ammoniidide ehk meredes elanud spiraalse kojaga peajalgsete limuste õitseaeg.

Esimesed linnud

150 BCE

Lindude eellased eraldusid keskaegkonna esimesel poolel diapsiidide hulka kuulunud roomajatest. Millisest diapsiidide rühmast ja millal linnud täpsemalt alguse said, pole selge, kuigi uusi fossiile leitakse pidevalt.

Kriit

145 BCE

Õistaimed vallutasid kõik maailma ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.

Kriit

Period: 145 BCE to 66 BCE

Esimesed õistaimed

130 BCE

Kõigepealt kujunesid õitega puud ja hiljem ka rohttaimed. Tänapäeval on õistaimi taimede hulgas kõige rohkem.​ ​Õied ja nendest arenevad viljad aitavad taimedel paremini paljuneda ja levida.

Archaefructus

125 BCE

Üks esimesi teadaolevaid õistaimi.

Esimesed mesilased

100 BCE

Mesilased on kõige olulisemad õistaimede tolmeldajad.

Pteranodon

88 BCE

Ühed suurimad pterosaurused, kelle tiibade siruulatus oli kuni 6 meetrit.

Paleogeen

66 BCE

Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk- järgult jahenema, valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Paleogeen

Period: 66 BCE to 23 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Umbes 17% sugukondadest, 50% perekondadest ja 75% liikidest hävis lõplikult. Meredes vähenes sessiilsete loomade osakaal umbes 33%. Enamik mittelinnulistest dinosaurustest suri välja.

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Neogeen

Period: 23 BCE to 2 BCE

Australopiteekus

4 BCE

Australopiteekusel oli oluline osa inimese evolutsioonis. Perekond Homo on pärit Australopiteekusest

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Suri välja palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Homo habilis

2 BCE

Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast. Oma nime sai osavinimene fossiilidega koos leitud tööriistade järgi. Kui Homo habilis on tänapäeva inimese eellane, siis on ta inimese nendest eellastest vanim, keda võib õigusega nimetada mitte ahvinimeseks, vaid inimeseks.

Homo erectus

2 BCE

Homo erectus ("püstine inimene") on perekonda inimene kuuluv hominiin ehk inimlane, kes praeguseks on välja surnud. Homo erectus kasutas võrdlemisi primitiivseid tööriistu. Homo erectus kasutas tuld juba miljon aastat tagasi. Homo erectus’t oli ilmselt esimene inimlane, kes elas küttide-korilaste ühiskonnas. Nad elasid perekesksetes gruppides. Pole selge, kas Homo erectus oli võimeline kõnelema sarnaselt nüüdisinimesega, või oli tema kõne algeline ja sõltus rohketest žestidest.

Kvaternaar

Period: 2 BCE to 1 BCE

Homo heidelbergensis

1 BCE

Homo heidelbergensis on Homo perekonna arhailiste inimeste väljasurnud liik või alamliik. Välis- ja keskkõrva morfoloogia näitab, et neil oli kuulmistundlikkus sarnane tänapäeva inimestega.

Homo sapiens

1 BCE

Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja. Liigina on teda nimetatud ka nüüdisinimeseks ehk pärisinimeseks. Tänapäeval elab Maal selle liigi alamliik Homo sapiens sapiens ('nüüdisinimene'). Iseloomulik on püstine kõnd, käte kasutamine, tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning arenenud mõistus. Teistest hominiididest ehk inimlastest erineb inimene lünkadeta hambaridade, vähese karvkatte, arenenud lõuatsi jt tunnuste poolest.