-
4600 BCE
Hadaikum
Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, olid sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
4600 BCE
Maa teke
-
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu Teke
Tänapäeval on teadlaste seas levinum hüpotees , et Kuu tekis 4,5 miljardit aastat tagasi, kui toimus Marsi-suurune taevakeha nimega Theia põrkas kokku Maaga. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Selle aja ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid ehk mikroorganismid, sh tsüano- ja purpurbakterid ja ka mitmesugused vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
3800 BCE
Elu teke
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Fotosünteesivate tsüanobakterite toimel suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapniku tase. Sel perioodil toimusid mitu suurt jäätumist, mille tulemusena kattis Maa end jääkihiga.
Aegkonna lõpus ilmus salapärane pehmekehaline elustik, mida tuntakse kui Ediacara elustikku, mis võis hõlmata nii tänapäevaste organismirühmade esindajaid kui ka juba välja surnud rühmi. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
2100 BCE
Mitmerakuliste organismide teke
-
542 BCE
Kambrium
Kambriumi plahvatus oli periood, mil tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, ning kus ilmus suurem osa tänapäeva loomhõimkondadest.
Kambriumis ilmusid üksteise järel mitmed selgrootute rühmad, sealhulgas käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, limused ja lülijalgsed. Arvatakse, et välisskelett arenes vastuseks röövloomade jõulise lõugade ja hammaste evolutsioonile. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Franerosoikum
-
530 BCE
Esimesed kalad
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojasid troopikameresid asustas rikkalik elustik, kuhu kuulusid käsijalgsed, trilobiidid, korallid ja paljud teised liigid. Sel ajal ilmusid ka esimesed maismaataimed.
Ordoviitsiumi perioodi kliima oli valdavalt soe, kuid perioodi lõpus toimus kiire jahenemine, mis viis jääaja tekkimiseni. Ookeanide veepind langes sel ajal kuni 100 meetri võrra ning selle tagajärjel vähenesid elamiskõlblikud piirkonnad, mis omakorda tõi kaasa massilise mereelustiku väljasuremise. -
478 BCE
Esimesed maismaataimed
-
443 BCE
Silur
Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Lisaks hakkasid maismaad asustama mitmed loomad, sealhulgas tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes leidis aset rikkalik põhjaelustik, kuhu kuulusid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffstruktuure. Paljud kalaliigid, nagu mitmed rüükalad ja vihtuimsed, muutusid tolleaegseteks tipptasemel kiskjateks nii meredes kui ka järvedes.
Devoni ajastul toimusid suured muutused ka maismaal. Selle perioodi lõpuks olid moodustunud esimesed metsad, ja lisaks ilmusid maismaale ka esimesed kahepaiksed organismid. -
380 BCE
Esimsed metsad
-
365 BCE
Esimesed kahepaiksed
-
359 BCE
Karbon
Karboni ajastul katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid hiigelsuured puukujulised eellased tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hulgast. Üleujutatavatel aladel, nagu mererannikud ja jõelamandid, kasvavate metsade surnud puudest moodustusid hiljem kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Osal putukaliigil hakkas arenema lennuvõime. Lisaks ilmusid maismaale esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Permi ajastul tekkis hiiglaslik supermander nimega Pangaea, mis ümbritses tohutu Panthalassa ookean. Sel ajastul olid maismaal ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, samas kui meredes hakati leidma rohkem luukalu.
Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tagajärjel kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
252 BCE
Triias
Triiase ajastu alguses oli elustik üsna vaene liikide poolest. Kuid selle ajastu jooksul ilmusid esmakordselt dinosaurused, ning ajastu lõpus toimunud massiline väljasuremine avas neile tee saada maismaal peamiseks loomarühmaks. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
225 BCE
Dinosauruste ilmumine
-
201 BCE
Juura
Triiase ajastul toimus suur muutus maismaaelustikus, kus dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad hakkasid järk-järgult asendama selle perioodi alguses levinud loomi. Samal ajal ilmusid esmakordselt linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
Ookeanides oli rikkalikult merelisi roomajaid, nagu ihtüosaurusid ja plesiosaurusid. Juura ajastul hakkasid meredes domineerima tänapäevast tüüpi kalad.
Maismaadel oli suur osa kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga -
200 BCE
Imetajate ilmumine
-
150 BCE
Esimesed linnud
-
145 BCE
Kriit
Kriidi ajastul ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestiku. Kriidi lõpus toimunud massilise väljasuremise käigus kadusid paljud merelised roomajad ja muud liigid. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
130 BCE
Esimesed roomajad
-
125 BCE
Esimesed õistaimed
-
100 BCE
Esimesed mesilased
-
66 BCE
Paleogeen
Pärast dinosauruste ja teiste suurte roomajate väljasuremist algas paleogeeni ajastul lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad muutusid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja mitmekesiseks rühmaks. Paleogeeni ajal ilmusid esimesed primaadid.
Ajastu alguses oli kliima üldiselt soe ja niiske, kuid järk-järgult hakkas kliima jahtuma ning heitlehised taimed hakkasid valitsema. Sel perioodil kujunesid ka ulatuslikud rohumaad, sealhulgas preeriad ja savannid. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
65 BCE
Dinosauruste väljasuremine
-
55 BCE
Esimesed jänesed
-
25 BCE
Kasside teke
-
23 BCE
Neogeen
Neogeeni ajal omandasid mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned tänapäevase ilme. Sel perioodil laienesid laiemalt maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Tänapäevased imetajad ja linnud arenesid välja.
Aafrikas ilmusid varased hominiidid, inimese eellased.
Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima märkimisväärselt, põhjustades korduvaid jäätumisi ja poolustel jääkatte kujunemist. -
3 BCE
Inimahvide teke
-
2 BCE
Kvaternaar
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese otseste eellased, kuuludes perekonda Homo. Nende evolutsiooniline areng viis lõpuks tänapäevase Homo sapiensi tekkimiseni.
Kvaternaari jooksul on tõepoolest toimunud mitmete imetajate, nagu mammutid ja karvased ninasarvikud, ning lindude, nagu dodo ja moa, massiline väljasuremine. -
2 BCE
Homo sapiens
-
Period: 1 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond