Geokronoloogiline skaala Laur Peetris EV

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4,5 mld aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga, Theia, ning moodustas Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromotoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatolistiitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Stromatoliitide arenemine

3500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist kuna Maa oli sel ajal ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võisid kuuluda tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organisimirühmad.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Eukarüootide areng

1900 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas ka planktiliste vetikate hulk, vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

535 BCE

Kambriumiaegse mere rekonstruktsioon

520 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajal oli kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alaminemise kuni 100m võrra ning paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Seetõttu tekkis mereelustiku massiline väljasuremine.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist.Taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid ka asustama loomad, esimesena hakkasid maismaad asustama tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik (käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid) ning selfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Meredes ja järvedes tekkisid suured tippkiskjad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed. Devoni algul oli maismaa madal ja hõre, aga ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed.

Esimesed metsad

375 BCE

Esimesed kahepaiksed

365 BCE

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Lisaks elas maismaal lülijalgseid ja osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid ka esimesed roomajad. Üleujutatavatele aladele kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastul tekkis kõige rohkem kivisütt, mille hulga kogust teistel ajastutel pole tekkinud.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kõrb, kus valitses karm kliima. Maismaloomad olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. Üks varasemaid suuri taimtoidulisi roomajaid oli kuni 4 m pikkune Edaphosaurus.

Triias

252 BCE

Alguses elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda ainsaks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid (ihtüosaurusi ja plesiosaurusi). Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kogumaismaa ja hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus.Ookeanides ja meredes elasid plesiosaurused, ithüosaurused, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.Massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed õistaimed

130 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas palogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ajastu alguses kliima soe ja valdavalt troopilised metsad, ajastu lõpus kliima jahenes ja domineerisid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Esimesed jänesed

53 BCE

Kasside teke

30 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastik ning taimestik omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Lisaks tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Kliima jahenes Maal oluliselt ja toimus korduvaid jäätumisi. Poolustele kujunes jääkate.

Inimahvide teke

5 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. oimus paljude imetajate nagu näiteks mammut, karvane ninasarvik ja linnuliikide nagu näiteks dodo ja moa väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.