Geokronoloogiline skaala Kristofer G2EV

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Umbes 4,5 mld aastat tagasi põrkas Maa kokku Marsisuuruse taevakehaga Theia, mille tagajärjel mõlemad taevakehad osaliselt sulasid. Kokkupõrkel eraldunud kivimimass hakkas Maa orbiidil tiirlema. Aegamööda kivimid kogunesid kokku ja andsid Kuule iseloouliku kuju. Alguses oli Kuu kuum ja pooleldi vedelas olekus, aga pikkamööda see jahtus ja kõvenes.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arenema hakkasid stromatoliidid-mikroorganismide, sealhulgas tsüano- ning purpurbakterite ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Stromatoliidid hakkasid arenema

3500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakteritele. Perioodi ajal toimus mitu suurt jäätumist, kaetud oli suur osa Maast. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nii öelda Ediacara elustik, mille hulka võivad kuuluda tänapäevaste organismide rühmad ja ka need, mis on praeguseks välja surnud.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Vanim eukarüoodi kivistis

1900 BCE

Fossiilid proterosoikumi lõpust

560 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja ka suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Perioodis kasvas planktiliste vetikate hulk,mis omakorda olid toiduks teistele organismidele. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad- käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes nagu näiteks tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Kambrium

Period: 542 BCE to 485 BCE

Esimesed kalad

535 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed. Selle perioodi kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõpes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise (kuni 100m võrra) ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elamise piirkondade vähenemise tõttu hakkas mereelustik massiliselt väljasurema.

Ordoviitsium

Period: 485 BCE to 443 BCE

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid,ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Need taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning nad kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaa hakkasid asustama ka loomad. Esimesteks maismaaloomadeks olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Silur

Period: 443 BCE to 419 BCE

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid suuri riffe- korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad. Paljud meresidja järvi asustanud kalad näiteks rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suureks. Perioodi lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised viibida lühikest aega maismaal.

Devon

Period: 419 BCE to 359 BCE

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Karbon

359 BCE

Karboni ajastu kestis 350-300 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva puude- osjade, koldade ja sõnajalgade- hiigelsuured eellased. Üleujutatavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puudest kujunesid kivisöelademed. Maismaal elasid rohkesti lülijalgseid ning osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Karbon

Period: 359 BCE to 299 BCE

Perm

299 BCE

Kestis 300-250 mln aastat tagasi. Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmanri siseala oli kaetud kõrbega, ning kus suutsid elada roomajad, kes olid maismaloomastikus ülekaaluliselt palju. Permi ajastul suurenes taimestikus paljasseemnetaimed, meres aga suurenes luukalade osakaal. Selle ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus, kuni 95% kõigist Maa asunud liikidest.

Perm

Period: 299 BCE to 252 BCE

Pangea hiidmanner

290 BCE

Triias

252 BCE

Triiase ajastu kestis 250-200 mln aastat tagasi. Perioodi alguse elustik oli liigivaene, sest väljasuremise taastamiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine muutis dinosauruseid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Triias

Period: 252 BCE to 201 BCE

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Juura

201 BCE

Juura ajastu kestis 200-150 mln aastat tagasi. Vahetusid välja triiase ajastul levinud loomad. Nende asemel ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid, ning sel ajastul juba elasid meredes tänapäevast tüüpi kalasid. Juura ajastul oli maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsega.

Imetajate ilmumine

201 BCE

Juura

Period: 201 BCE to 145 BCE

Kriit

145 BCE

Kriiti ajastu kestis 145-66 mln aastat tagasi. Sel ajastul ilmusid õistaimed, mis hakkasid dominnerima kogu Maa maismaataimestiku. Ookeanid ja mered olid asustatud rudistidega (meenutavad karpe). Maismaal olid dinosaurused, ning arenesid uued imetajad- ja linnuriigid. Selle lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävinesid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Kriit

Period: 145 BCE to 66 BCE

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed õistaimed

125 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Paleogeeni ajastu kestis 66-23 mln aastat tagasi. Pärast massilist liikide väljasuremist algas palegoonis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest kujunes liigirikkaks rühmaks, ning enamik neist elas maismaal, kuid osad asusid tagasi elama meredesse. Sel ajastu algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laisuskraadidel. Varsti hakkas aga kliima järk-järgult jahenema. Tekkisid heitlehelised taimed, ning kujunesid ulatuslikud rohumaad ja svannid.

Paleogeen

Period: 66 BCE to 23 BCE

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Esimesed jänesed

53 BCE

Kasside teke

30 BCE

Neogeen

23 BCE

Neogeeni ajastu kestis 25-2,5 mln aastat tagasi. Sel ajastul omandasid tänapäevase ilme mandrite geograafia, loomastik ja taimestiku põhijooned. Neogeenis kujunesid välja ka tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikasse saabusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, ning poolustel kujunes jääkate.

Neogeen

Period: 23 BCE to 2 BCE

Inimahvide teke

5 BCE

Kvaternaar

3 BCE

Kvaternaari ajastu kestis 2,5-0 mln aastat tagasi. Selle ajastu alguses ilmusid inim,ese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kahjuks sel ajastul on väljasurnud paljud imetajad- ( mammut, karvane ninasarvik) ning linnullike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Kvaternaar

Period: 3 BCE to 1 CE

Esimesed linnud

150