Geokronoloogiline skaala Klaus Oad G2EV

Hadaikum

4600 BCE

Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid maad sagedased meteoriidisajud. Hadakumi lõpuk kujunes välja algne maakoor, atmosfäär ja moodusutusid ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Umbes 100 miljonit aastat peale Maa teket põrkus kokku Maa suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis meie Kuu.

Arhaikum ehk Ürgeoon

4000 BCE

Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Sellest ajastust on pärit ka vanimad leitud stromatoliidid ehk mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk Ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Oli mitu jääaega ja tekkis Edicara elustik. Tekkisid ka mitmerakulised organismid.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Esimesed kalad, tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad ja paljudel loomadel arenes välja mineraalne toes.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenenemine, mis lõppes jääajaga. Jääaja tõttu alanes ookeanipind ligikaudu 100m ja see tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Esimesed maismaaloomad, kelle hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Devoniajastu troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik nt, käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid sellel ajal tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.

Karbon

350 BCE

Karboniajastul katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid osjade, sõnajalgade eelkäijad. Üleujutanud paikadel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Sellel ajastul tekkis kõige rohkem kivisütt. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, mõned putukad arendasid lennuvõime ja maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Esimesed roomajad

320 BCE

Maismaale tekkisid esimesed roomajad

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean, Hiidmandri siseala oli kaeatud kuiva kõrbega. Ülekooalus olid maismaal roomajad, kellele olid antud tingimused soodsad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes massi väljasuremisega, kus 95% liikidest suri välja.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Ajastu algul oli elustik üsna liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad ja meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba päevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiirelt domineerima kogu Maa maismaataimestikku. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaad valitsesid dinosaurused ja arenesid välja uued linnu- ja imetajaliigid. Toimus järjekordne suur väljasuremine, mis hävitas dinosaurused, üheks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Palogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal (v.a vaalade eellased). Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, hiljem hakkas kliima jahenema. Kujunesid välja preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Esimesed primaadid

60 BCE

Maismaal arenesid välja esimesed primaadid.

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, taimestik ja loomastik omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, laululinnud ja konnad. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid. Kliima jahenes korduvalt, mis tõi kaasa mitmeid jäätumisi. Poolustele tekkis jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Arenesid välja esimesed perekonna Homo esindajad. Surid paljud imetaja- ja linnuliigid. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi liigistikule.