Geokronoloogiline skaala Kivimägi

Hadaikum

4600 BCE

Kestus: 4,6mld-4,0mld at. Maa ning Kuu tekkimine. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Algse maakoore ning atmosfääri kujunemine. Ookeanide moodustumine. 100 miljonit aastat pärast Maa tekkimist põrkas planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu. Kivimeid sellest ajast väga vähe.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus: 4,0mld-2,5mld at. Algsete eluvormide arenemine meredes. Sellest ajastust pärit vanimad leitud stromatoliidid (tsüano- ja purpurbakterite ning vetikate kihistumisel tekkinud moodustised).

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus: 2,5 mld-0,542 mld at. Hapnikusisalduse suurenemine tänu tsüanobakteritele. Suured jäätumised. Moodustus Ediacara elustik (pehmekehaline), mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste kui ka väljasurnud rühmade esindajaid.

Kambrium

540 BCE

Kestus: 542 mln-485 mln at. Väga kiire evolutsioon. Peamiste organismide ehitustüüpide tekkimine: planktiliste vetikate paljunemine, selgrootud (käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused), esimesed kalad. Mineraalse toese ning välisskelettide kujunemine.

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus: 485 mln-443 mln at. Troopikameredes rikkalik elustik (käsijalgsed, trilobiidid, korallid jne). Esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, kuid lõppes jääajaga - ookeanipinna alanemine 100m võrra. Mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Kestus: 443 mln-419 mln at. Soojenemine. Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate rifid. Ujusid primitiivsed kalad. Väiksed ja lihtsad maismaataimed. Maismaad hakkasid asustama ka loomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid)

Devon

419 BCE

Kestus: 419 mln-359 mln at. Rikkalik põhjaelustik troopikameredes - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid suuri riffe korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad. Paljud kalad (nt rüükalad ja vihtuimsed) kasvasid väga suureks ning muutusid tippkiskjateks. Ajastu alguses olnud madal ja hõre maataimestik kasvas ajastu lõpuks metsadeks. Esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes suutsid lühikest aega maismaal hakkama saada.

Karbon

359 BCE

Kestus: 359 mln-300 mln at. Võimsad metsad maismaal. Puukujulised hiigelsuured osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Üleujutavatel aladel kujunesid kivisöelademed. Maismaal hulganisti lühijalgseid ning sinna ilmusid ka esimesed roomajad, osadel putukatel tekkis lennuvõime.

Perm

300 BCE

Kestus: 300 mln-250 mln at. Hiidmandri Pangaea tekkimine, ümbritsetud Panthalassa ookeani poolt. Mandri siseala kaetud karmi kliimaga kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus ülekaalus vastupidavad roomajad, meredes suurenes luukalade osakaal, taimestikus paljasseemnetaimede osakaal. Lõppes ajastu suurima väljasuremisega (95% liikidest)

Triias

250 BCE

Kestus: 250 mln-200 mln at. Väljasuremise tõttu alguses elustik liigivaene, taastumiseks kulus umbes 10mln aastat. Esimesed dinosaurused, kes muutusid järjekordse väljasuremise tõttu peamiseks loomarühmaks. Esimesed imetajad, meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Kestus: 200 mln-145 mln at. Levisid dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt roomajaid (ihtüosaurused ja plesiosaurused) ning juba elasid ka tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus: 145 mln-66 mln at. Esimesed õistaimed hävitasid kiiresti maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima maismaa taimestikus. Ookeanid ja mered asustatud plesiosauruste, ihtüosauruste, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Massiline väljasuremine Kriidi lõpus tõi kaasa dinosauruste, paljude mereliste roomajate jt väljasuremise (arvatavasti meteoriidiplahvatus).

Paleogeen

66 BCE

Kestus: 66 mln-23 mln at. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid maismaal, vaalade eellased meredes. Esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel kliima järk-järguline jahenemine, valdavaks muutusid heitlehised. Kujunesid preeriad ja savannid.

Neogeen

23 BCE

Kestus: 23 mln-2 mln at. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud ning Aafrikas varased hominiidid ehk inimeste eellased. Maa kliima oluline jahenemine, põhjuseks korduvad jäätumised. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus: 2 mln at - tänapäev. Ilmusid inimeste vahetud eellased, perekond Homo esindajad. Paljud imetajaliigid (mammutid, karvased ninasarvikud) ning linnud (dodo, moa) surid välja. Paljude loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga elustikule.