-
4600 BCE
Hadaikum
Kestus 4,6 mld kuni 4mld. Kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meoteoriidisajud. Moodustusid maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas planeet kokku suure taevakeha Theiaga.
https://www.youtube.com/watch?v=FgzQ7ufUbmk -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Kestus 4000 kuni 2500. Meredes arenesid algelised eluvormid. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk argueoon
Kestus 2500 kuni 542. Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambruim
Kestus 542-485. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, ka suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntkse kambriumi plahvatuse nime all. -
Period: 542 BCE to 1 CE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Ordoviitsium
Kestus 485-443. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga. Ookeani pind alanes kuni 100m, mis tõi omakorda kaasa mereelustiku väljasuremise. -
443 BCE
Silur
Kestus 443-419. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimesed maismaa loomad olid näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Kestus 419-359. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
359 BCE
Karbon
Kestus 359-299. Maismaad katsid võimsad metsad. Metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaale tekkisid esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Kestus 299-252. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist liikidest. -
252 BCE
Triias
Kestus 252-201. Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Triiases ilmusid esimesed imetajad. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Kestus 201-145. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetsimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
Kestus 145-66. Ilmusid esimesed õistaimed ja hakkasid kiiresti domineerima kogu maismaa taimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad ja linnuriigid. Kriidi lõpul hävisid kõik dinosaurused, mille põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
66 BCE
Paleogeen
Kestus 66-23. Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaidnelas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse.Kujunesid ulatuslikud rohumaad ja savannid. -
Period: 66 BCE to 1 CE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Kestus 23-2,5. Mandrite geograafia, kui ka loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimeste eellased. Neogeeni ajal jahenes kliima tunduvslt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. -
2 BCE
Kvatenaar
Ajastu alguses ilmusid inimese eellased perekond homo esindajad. Kvatenaari ajastu jooksul surid välja paljud imetajad ja linnuliigid.