Geokronoloogiline skaala Ketter A

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6-4 mld aastat tagasi. Kujunes Maa.Vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist on säilinud kivimid Kanadas, Groonimaal ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taeva kehaga.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestis 4-2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algsed eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad säilinud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestis 2500-542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivatele bakteritele suurenes hapniku sisaldus atmosfääris ja ookeanide pinna kihis. Toimus mitu suurt jäätumise. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline (ilma skeletita) elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestis 542-485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad tänapäevani. Seda väga kiiret evolutsiooni nimetatakse ka kambriumi plahvatuseks. Tekkis palju vetikaid ja selgrootuid. Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. Sellist Saak- ja röövloomade ühe aegset evolutsiooni nimetatakse evolutsiooni võidurelvastumiseks.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsiu

485 BCE

Kestis 485-443 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa Mere elustiku massilise väljasiremise.

Silur

443 BCE

Kestis 443-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riftid, ujusid primitiivsed kalad. Siluti ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestis 419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid selle aja tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed ja selgroogsed.

Karbon

359 BCE

Kestis 359-299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Tekkis suurem osa kivisöest Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel arenes lennuvõime. Maismaale ilmusid ka esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestis 299-252 mln aastat tagasi. Moodustus hiidmander Pangea Panthalassa ookeanis. Mandri keskosas oli kuiv kõrb. Maal olid peamiselt roomajad ning vees luukalad. Ajastu lõppes Maa ühe suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% liikidest.

Triias

252 BCE

Kestis 252-201 mln aastat tagasi. Ajastu algus oli üsna liigivaene permi ajastu lõpul toimunud väljasuremise tõttu. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine muutis nad peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus 201-145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja Triiase ajastul levinud loomad. Tekkisid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestis 145-66 mln aastat tagasi. Esimeste õistaimede teke maal. Looma- ja linnuriik oli üsna liigirikas. Ajastu lõppes massilise väljasuremisega, mille tõenäoliselt põhjustas meteoriit.

Paleogeen

66 BCE

Kestis 66-23 mln aastat tagasi. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulistest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiski, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neoon

23 BCE

Kestis 23-2.5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäeva ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestis 2.5 mln -11.7 tuhat aastat tagasi. Ilmused inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.