Geokronoloogiline skaala Kerli A

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 miljardit kuni 4 miljardit aastat tagasi. Kivimeid on Maal väga vähe, leitud vaid Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Maa teke

4600 BCE

Maa tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Planeet Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestus 4 miljardit kuni 2,5 miljardit aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliidides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu arvatakse olevat tekkinud 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi. Sellele viitab stromatoliitide esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestus 2,5 miljardit kuni 500 miljonit aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Mitmerakulised organismid tekivad mitmel viisil, näiteks raku pooldumisel või paljude üksikute rakkude liitmise teel.

Kambrium

542 BCE

Kestus 542 miljonit kuni 485 miljonit aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ning samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Toimus saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

https://www.youtube.com/watch?v=DjthfvB47Mc

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485 miljonit kuni 443 miljonit aastat tagasi. Elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestus 443 miljonit kuni 419 miljonit aastat tagasi. Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Loomad hakkasid samuti maismaad asustama. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus 419 miljonit kuni 359 miljonit aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu algul oli maismaataimestik madal ja hõre, aga ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Esimesed metsad

385 BCE

Esimesed teadaolevad metsad tekkisid umbes 380 miljonit aastat tagasi. Arenes välja Archaeopteris, mis oli nii puu- kui sõnajalalaadne taim ning kasvas umbes 10 meetri kõrguseks.

Karbon

359 BCE

Kestus 359 miljonit kuni 299 miljonit aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Nii suurel hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus 299 miljonit kuni 252 miljonit aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes 95% kõigist Maad asustanud liikide väljasuremisega.

Triias

252 BCE

Kestus 252 miljonit kuni 201 miljonit aastat tagasi. Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, kuna permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning nad muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus 201 miljonit kuni 145 miljonit aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Esimesed linnud

150 BCE

Esimesed linnud sarnanesid rohkem väikeste dinosaurustega kui tänapäeva lindudega. Tuntuim lind on Archaeopteryx.

Kriit

145 BCE

Kestus 145 miljonit kuni 66 miljonit aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66 miljonit kuni 23 miljonit aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurelt. Seejärel hakkas kliima aina jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 miljonit kuni 2,5 miljonit aastat tagasi. Mandrite geograafia ning ka loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired hakkasid laiemalt levima. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, toimus korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus 2,5 miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.