-
4600 BCE
Hadaikum
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud, vaid Kanadas, Austraalia ja Gröönimaal. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkus Theaga ja tekkis kuu. -
4000 BCE
Arhaikum
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on ka säilinud bakterifossiile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult kaetud jääga. Ilmus pehmekehaline Ediacara elustik, kuhu võis ka kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid organismide ehitustüübid ja jagunesid hõimkondadesse. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kui kambriumi plahvatust. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariigis palju selgrootute rühmi: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Kujunesid mineraaltoesed ehk välisskeletid, nt koda tigudel ja karpidel. Röövloomadel kujunesid välja jõulised lõuad ja hambad. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Ordoviitsium
Troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuińi 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Eluaalade vähenemine toob kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Period: 485 BCE to 443 BCE
Ordoviitsium
-
443 BCE
Silur
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaataimed jätkasid maismaa asustamist. Varajased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid ka asustama loomad: esimesed maismaaloomad olid tuhtjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Period: 443 BCE to 419 BCE
Silur
-
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tiipkiskjad, nt mitmed rüükalad. Tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
Period: 419 BCE to 359 BCE
Devon
-
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Period: 359 BCE to 299 BCE
Karbon
-
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus ülekaalus roomajad, kes suutsid karmis kliimas elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Suur väljasuremine, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Period: 299 BCE to 252 BCE
Perm
-
252 BCE
Triias
Elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpid osakaal. -
Period: 252 BCE to 201 BCE
Triias
-
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas rohkelt merelisi roomajaid, meres elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Period: 201 BCE to 145 BCE
Juura
-
145 BCE
Kriit
Esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu maismaa taimestikku. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Meteoriidiplahvatus, mis põhjustas dinosauruste ja teiste liikide väljasuremise. -
Period: 145 BCE to 66 BCE
Kriit
-
66 BCE
Paleogeen
Hakkas kiire paleogeenis lindude ja imetajate areng. Imetajad kujunesid väikearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid.Tekkisid rohumaad, preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
Period: 66 BCE to 23 BCE
Paleogeen
-
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid ehk inimese eellased. Kliima jahenemine tõi kaasa pooluste jäätumise. -
Period: 23 BCE to 2 BCE
Neogeen
-
2 BCE
Kvaternaar
Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese homo sapiens'i tekkimiseni. Mitmete loomade väljasuremine, nt mammutid, ninasarvikud, paljud linnuliigid, inimese kasvava mõju tõttu. -
Period: 2 BCE to 1 BCE
Kvaternaar