Geokronoloogiline skaala Kaur.E A

Hadaikum

4600 BCE

Kujunes maa, vulkaaniliselt aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased metoriidisajud. Kujunesid maakoor, algne atmosfäär ning hüdrosfäär. Sellest perioodist on säilinud kivimid Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Planeet Maaga põrkas kokku suur maakeha

Arhaikum ehk aegeoon

4000 BCE

Meredes arensid algelised eluvormid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Esimestel organismidel oli pärilikkus info kandjaks RNA.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Mitmerakuliste organismide teke. Aegkonna lõpus ilmus mõistuslik pehmekehaline nn Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid mis eksisteerivad tänapäeval, suurem osa loomahõimkondadest. Ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujuneb mineraalne toes. Esimesed kalad, evolutsiooniline võidurelvastumine

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Esimesed maismaa taimed. Kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpus jääaeg. Ookeanipind alaneb 100m võrra ja muudab paljud madalmered kuivaks maismaaks. Mereelustiku massiivne väljasuremine.

Silur

443 BCE

Kujunesid rifid. Esimesed maismaa loomad- tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameres elas rikkalik põhjaelustik. Esimesed metsad, kahepaiksed, selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maal hakkama saama. Esimesed putukad.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Osadel putukatel lennuvõime. Maismaal ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Pangaea siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega ( kuni 95% liikudest kadus)

Triias

252 BCE

Elustiku taastumiseks kulus kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused. Järjekordne väljasuremine, mis andis neile võimaluse muutuda peamiseks looma rühmaks maismaal. Esimesed imetajad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused. Esimesed roomajad, mesilased. Meteoriidiplahvatuse tõttu massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jpt.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Esimesed primaadid, kliima järk-järgult jahenes, troopiliste metsade asemel muutusid valdavaks heitlehised taimed.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud(mitte vares). Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased.

Kvarternaar

2 BCE

Ilmusid perekond Homo esindajad. Inimeste üha kasvava mõju planeedi elustikule ning kliima muutuse tõttu surid välja kvarternaari ajal paljud imetaja- ja linnuliike.