Geokronoloogiline skaala Karolin G2EV

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, tekkis algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maaga põrkas kokku suur taevakeha.

Varajase atmosfääri teke

4400 BCE

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid.

Teise atmosfääri teke

4000 BCE

Arhaium ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elava atmosfääri teke

3300 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli jääga kaetud. aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline nn Ediacara elustik.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Esimsed mere selgrootud

570 BCE

Kambrium

542 BCE

Plahvatuse abil tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas vetikate hulk, ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne teos, näiteks koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel. Välisskelett kujunes röövloomade eest kaitseks.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 CE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elasid: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade kadumine tõi kaasa mereelustiku väjasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutavadel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed. meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trlobiidid- ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Mitmed rüükalad ja vihtuimsed kalad kasvasid väga suurteks ning olid tippkiskjad.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Metsadest, mis jäid üleujutatud aladele kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning osa putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikust olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljaseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus 95% Maad asutanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Esimeste imetajate ilmumine

201 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad- ja linnuliigid. Ajastu lõpul surid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Katteseemnetaimede teke

140 BCE

Esimsed roomajad

135 BCE

Esimesed õistaimed

124 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed Primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas järk järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - Preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

35 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkavad maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmuvad varased hominiidid e inimese eellased. Neogeeni jooksul Maa kliima jaheneb. Poolustel kujuneb jääkate

Inimahvide teke

3 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetatud eellased-Homo esindajad, kellest on tänapäeval arenenud Hopo Sapiens. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja ja linnuliike.