Geokronoloogiline skaala. Karolin BK

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Planeet algas Maa kujunemisega. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid. Sellest ajast on üsna vähe teada, kuna hadaikumist pärit kivimeid on väga vähe.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehada, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Ajavahemik on ligikaudu 4,55 kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised euvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid ehk mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Ajavahemik on ligikaudu 2500 kuni 541 mln aastat tagasi. Hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Proterosoikumi lõpus ilmus pehmekehaline(ilma skeletita) nn Ediacara elustik, mille üle teadlased siiani vaidlevad.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Kambrium

542 BCE

Ajavahemik 542-485 mln aastat tagasi. Kambriumi aegkonnas toimus väga kiire evolutsioon, mida nimetatakse kambriumi plahvatuseks. Kasvas planktiliste vetikate hulk, üksteise järel ilmusid paljud selgrootute rühmad, tekkisid peamised organismide ehitustüübid, samuti ka suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Loomadel kujunes mineraalne toes näiteks koda tigudel ja välisskelett trilobiitidel. Saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ajavahemik 485- 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis tõi kaasa jääaja. Jäätumise tõttu alanes ookeanipind kuni 100m võrra. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestis 443 kuni 419 mln aastat tagasi. Meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade(tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid).

Devon

419 BCE

Kestis 419 kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Selle aja tippkiskjad olid rüükalad ja vihtuimsed, kes kasvasid väga suurteks. Ajastu lõpul tekkisid esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed(selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama).

Karbonis

359 BCE

Kestis 359 kuni 299 mln aastat tagasi. Maad katsid võimsad metsad, kus kasvasid hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Ajavahemik ligikaudu 299 kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmander. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, sest nad suutsid sellises kliimas elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestis 252 kuni 201 mln aastat tagasi. Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Peale järjekordsed väljasuremist muutusid dinosaurused peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Ajavahemik 201 kuni 145 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba täna päevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ajavahemik 45 kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima masimaataimestikku. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Ajavahemik 66 kuni 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske. Kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Ajastu 23 kuni 2,5 miljonit aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid ehk inimeste eellased. Maa kliima jahenes sellel ajastul oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajavahemik 2,5 kuni 1 mln aastat tagasi. Selle ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese - Homo sapiens´i tekkimiseni. Kvaternaari ajal surid välja paljud imetajad ja linnuliigid (mammutid, karvased ninasarvikud, dinosaurused). Ning väljasuremist põhjendatakse inimese üha kasvava mõju planeedi elustikule.