Geokronoloogiline skaala Karmen G2EV

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor ja ookeanid. Sellest perioodist on kivimeid säilinud ainult Gröönimaal ,Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Marsi-suurune keha lõi vastu Maad, moodustades prügirõnga, mis lõpuks kogunes üheks looduslikuks sateliidik Kuuks.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid aeglaselt eluvormid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsünobakterite elutegevusele suurenemisele. Toimus mitu suurt jäätumist. Tekkisid mitmerakulised organismid ning eukarüoodid arenesid.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval ning suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kui kambriumi plahvatust. Kasvas planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid palju selgrootute rühmi. Loomadele tekkisid mineraalsed teod, nt. tigudel ja karpidel. Kuna röövloomadel arenesid jõulised lõuad ja hambad ,kujunesid trilobiitidel tugevad välisskeletid. Seda nimetatakse evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

Period: 485 BCE to 443 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, aga ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipõhja alanemise kuni 100 meetri võrra ja muutis palju madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed, lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, kelle esimeste seas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning selfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, nt rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks nig olid tollaegsed tippkiskjad. Maismaal olid ka suured muutused, ajastu algul oli maismaataimestik madal ja hore, aga ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed-selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osajade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutatavatel aladel ehk rannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.
Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaal ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima.
Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremsega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu alguse elustik oli liigivaene, sest eelnevast väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat, Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järiekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis levisid kiiresti ning hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesio- ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid välja uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jne. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Peale dinosauruste jt hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad elasid enamik maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Peale seda hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid laiemalt levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased.
Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased
- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Fanerosoikum

Period: 542 to 1 CE