Geokronoloogiline skaala Karmen EV

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne ja Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas, Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, milles on säilinud ka bakterfossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnaskihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik Edicara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel. Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojas troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Paljud madalmered muutuvad kuivaks maismaaks ning elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaal asustamist, mis olid algselt väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutatavatel aladel. Tekkisid esimesed maismaad asustavad loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Tekkisid esimesed metsad ning ilmusid kahepaiksed- selgroogsed, kes said lühikest aega ka maismaal olla.

Karbon

350 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad

Perm

300 BCE

Tekkis kuiva kõrbe ja karmi kliimaga hiidmanner Pangaea. Maismaaloomastikus on ülekaalus roomajad. Taimestikus suureneb paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Ajastu lõppeb Maa ajaloo suurima väljasuremisega ning kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Alguses oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljon aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud uus väljasuremine andis neile võimaluse olla peamine loomarühm maismaal. Ilmusid esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaast suur osa oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikust. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused. Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Pärast hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon.Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske kuid see hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid-inimese eellased. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul suri välja paljud imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.