Xrbg2ypsmd 8

Geokronoloogiline skaala KarlV R1

  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Maa kujunemine. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Hadaikumist kivimeid leitud vähe, vaid üksikud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Meie planeet põrkas kokku suure taevakehaga, mille tulemusena tekkis Maa kaaslane Kuu
  • 4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Meredes arenesid algelised eluvormid. Sellest ajast on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihtides suurenes. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk. Sel ajal ilmusid ka paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe,kuid ajastu lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Mereelustiku massiline väljasuremine.
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Soojades meredes kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, šelfimerede äärealadel kujunesid suured riffid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% kõikidest liikidest.
  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks läks 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Maismaa oli enamasti kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud rudistide poolt. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi aja lõpul toimus väljasuremine.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Paleogeenis algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik neist elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima niiske ja soe, seejärel hakkas see järk-järgult jahenema.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • 1 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Kvaternaari alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule