Geokronoloogiline skaala Karl R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4.6 mld kuni 4 mld.
Periood maal oli vulkaaniliselt aktiivne. Maad tabasid tugevad. meteoriidid. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja oookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku suure taevakehaga, mille taga järjel tekkis tekkis Maa kaaslane kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. ladestustest on pärit vanimad stromatoliidid, mikroorganismid ja mitmesuguste vetikate kihilised moodustised

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Atmosfääris ja pinnasekihis surenes hapnikusisaldus, toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus tekkis pehmekaeline, mille hulka võis kuluda tänapäevaste rühmade esindajaid.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumi plahvatus aka väga kiire evolutsioon. Planktiliste vetikate hulk, mis oli toiduks teistele. Ilmus palju selgrootute rühmasid. Paljdel kujunes välja mineraalne toes. Evolutsiooniline võidurelvastumine.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 299 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Kliima li valdavalt soe. Ajastu lõpil toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, mille tõttu langes ookeani piir 100m ja paljud madalmered muutusid maismaaks. massiivne mereelustiku väljasuremine.

Silur

443 BCE

Kujunesid erinevad riffid, ujusid primitiivsed kalad. taimed asustasid maismaad. Varajased maismaataimed olid väikese ja lihtsa ehituega, ning kasvasid niisketes/üle ujutatud alades. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. esimesteks olid: tuhatjalg, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelstik ja šelfimerede äärealadele kujunesid suured riffid. Osad kalad kasvasid suurteks ja neist kujunesid tippkiskjad. Devoni lõpuks olid maismaal esimesed metsad, ning tekkisid ka esimesed kahepaiksed ja roomajad kes suutsid lühikest aega maismaal hakkama saada.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus olid sõajalgade ja osjade puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Selles ajastus tekkis suurim osa kivisütt. maismaal oli rohkesti lülijalgseid ja osadel putukatel li lennuvõime, maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangea, mille siseala oli katetud kuiva kõrbega, milles oli karm kliima.Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Perma ajastu lõppes maailma suurima väljasuremisega, milles kadus 95% kõigist maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene, hiljutisest väljasuremisest. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosauused, ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetaid välja Triiase ajasul levinud loomad. Ilmusid esimese linnud kokodillid ja kilpkonnad. ookeanis elas rohkesti merelisi roomajaid. meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. suur osa maismaad oli kaetud paljasseemnetaimede metsadega.

Kriit

145 BCE

ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu maismaa. Maimaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul olnud massilises väljasuremises hävisid dinosaurused. peamiseks põhjuseks oli meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. imietajatest kujunes suur liigirikas rühm. enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellaed asusid elama meredesse. esimesed primaadid. algusel oli soe ja niiske kliima. troopilised metsad suurtel laiuskraadidel. seejärel hakkas kliima järkjärgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. kujunesid ulatusliud preeriad, mis adendasid seniseid metsi

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. levima hakkasid maod, konnad, lalulinnud, samuti rotid ja hiired. kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. aafrikas ilmusid varajased hominiidid- inimese eellased. maakliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. poolustel kujune jääkate.

kvaternaar

2 BCE

ilmusid vahetud inimese eellased - perekond homo esindajad, kelle aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese homo sapiensini tekkimiseni. surid välja paljud imetajad (mammut) ja linnuliigid(dodo, moa). mitmete loomade väljasuremist seostatkse inimese üha kasvava mõjuga planeedile.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 1 BCE to 66 BCE