Geokronoloogiline skaala Karl G2EV

Hadaikum

4600 BCE

Vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa modustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Varajase atmosfääri teke

4400 BCE

Planeet Maa jahenemine soodustab litofäärist gaaside vabanemise, mille tagajärjel tekib varajane atmosfäär.

Arhaikum e ürgeoon

4000 BCE

Arhaikumi aegsetes meredes arenesid algsed ekuvormid( mikroorganismid, bakterid jne).

Teisase atmosfääri teke

4000 BCE

Gaaside vabanemine litosfäärist jätkub. Maal puudub hingatav õhukiht. Gaasid tulenevad vulkaanipursetest ning on mürgised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elava atmosfaari teke

3300 BCE

Areng, evulutsioon ja elu kasv Maal soodustab hapniku suurenemist atmosfäärist <1%-st 21%-ni.

Proterosoikum e agueoon

2500 BCE

Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum e augeoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mere selgrootute teke

570 BCE

Meredesse tekivad esimesed selgrootud.

Kambrium

542 BCE

Tekivad peamiselt kõik tänapäeval eksisteerivad organismide ehitustüübid. Kasvab planktiliste vetikate hulk. Paljudel loomadel kujuneb mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Tekkisid kõik peamised eluvormid. Paljudel loomadel kujunes välja mineraalne toes.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elab rikkalik elustik. Kliima on valdavalt soe, aga ajastu lõppeb jääajaga. Jääaeg toob kaasa massilise mereelustiku väljasuremise.

Silur

443 BCE

Meredes kujunevad käsnade, korallide, lubivetikate ehitatud rifid. Elavad primitiivsed kalad. Maismaad hakkavad asustama loomad; tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Maismaataimede teke

438 BCE

Devon

419 BCE

Maismaale tekivad esimesed metsad. Troopikameredes elab rikkalik elustik. Meresid ja järvi asustavad kalad. Ilmuvad esimesed kahepaiksed; selgroogsed.

Karbon

350 BCE

Maismaad katavad võimsad metsad. Üleujutatud aladele tekivad kivisöelademed. Maismaale tekivad esimesed roomajad. Maismaal elab rohkelt lülijalgseid, osadel putukatel arenes lennuvõime.

Esimeste roomajate teke

320 BCE

Maale tekivad roomajad.

Perm

299 BCE

Maismaaloomastikus on ülekaalus roomajad. Ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Ajastu lõppeb kuni 95% Maad asustatud liikide väljasuremisega.

Triias

252 BCE

Elustik liigivaene väljasuremise pärast. Kulus 10 miljonit aastat taastumiseks. Ajastu lõpul ilmusid esimesed dinosaurused ja peale järjekordset väljasuremist muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilumised esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomavad vahetavad vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmuvad esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suur osa maismaast on kaetud paljasseemnetaimedest koosnevatest metsadest.

Kriit

145 BCE

Ilmuvad esimesed õistaimed. Maismaal valitsevad dinosaurused, arenevad uued looma ja linnuriigid.

Katteseemnetaimede teke

140 BCE

Maale tekivad katteseemnetaimed. Vanim leitud fossiil on leitud Hispaaniast, selle nimeks on Montsechia vidalii.

Esimesed mesilased

100 BCE

Arnenesid herilastest. Pesad olid maa alused urud, mida valitsesid herilased. Rünnati mitmesuguseid putukaid. Meilaseks arenes alles siis kui nad suutsid toita oma järglasi õietolmust.

Paleogeen

66 BCE

Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmuvad esimesed primaadid. Ajastu alguses on kliima soe ja niiske. Järkjärgult kliima jahenes ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Esimeste primaatide teke

60 BCE

Arenevad esimesed primaadid.

Neogeen

23 BCE

Tänapäevase ilme saavad mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned. Levima hakkavad maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmuvad varased hominiidid e inimese eellased. Neogeeni jooksul Maa kliima jaheneb. Poolustel kujuneb jääkate.

Varajane atmosfäär

4 BCE

Koosnes veest(H2O), sinihapest(HCN), ammoniaagist(NH3), metaanist(CH3), väävlist,joodist, broomist, kloorist ja argoonist

Kvaternaar

2 BCE

Aafrikasse iilmuvad inimese vahetud eellased - perekond Homo esiandajad. Perioodil sureb välja palju imetajaid ja linnuliike, arvatavaks põhjuseks inimese mõju.