-
4600 BCE
Hadaikum
Kestus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonna lõpul tekkivad maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkab kokku suure taevakehaga, tekib Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
3800 BCE
Elu teke
Tekksid esimesed üherakulised -
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumis, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
2100 BCE
Mitmerakuliste organismide teke
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk mis oli toiduks rikkalikule loomastikule. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. -
443 BCE
Silur
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meredes ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. -
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid võimsad metsad. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
300 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
250 BCE
Triias
Ajastu algus oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad. -
200 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ka roomajad vahetasid vähehaaval triaase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maailma ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused. Ajastu lõpus surid dinosaurused välja. -
66 BCE
Palogeen
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia. samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid - inimese eellased. Ajastu jooksul Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
2 BCE
Kvaternaar
Ilmusid inimese vahetud eellased - pereekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni.
