Geokronoloogiline skaala Karina G2E

By karina šolomova
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kujuneb planet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid alnge maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimed on säilinud sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
  • 4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Arhaikiumi meredes arenesid algelised eluvormid. arhaikiumi ladestutest om pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stomatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum ehk augeoon

    Proterosoikum ehk augeoon
    Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist ning aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik nn Ediacara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk augeoon

  • 542 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

    Paleosoikum ehk vanaaegkond
    Jaguneb 6 ajastuks.
    Kambrium, Ordoviitsium:
    Ilmusid esimesed kalad, rohkelt triobiite, skeletiga organismid.
    Silur, Devon:
    Ilmusid esimesed putukad, oli kalade domineerimine, ilmusid esimesed maismaataimed.
    Karbon:
    Esimesed roomajad, suured"söemetsad", rohkelt kahepaikseid.
    Perm:
    Trilobiitide väljasurenemine.
  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seal kasvas planktiliste vetikate hulk. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteiste järel paljud selgrootute rühmad.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 485 BCE

    Kambrium

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, quid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.
  • Period: 485 BCE to 443 BCE

    Ordoviitsium

  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korrallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist.
  • Period: 443 BCE to 419 BCE

    Silur

  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.
  • Period: 419 BCE to 359 BCE

    Devon

  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • Period: 359 BCE to 299 BCE

    Karbon

  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasurenemisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • Period: 299 BCE to 252 BCE

    Perm

  • 252 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

    Mesosoikum ehk keskaegkond
    Periood jaguneb 3 ajastuks: Kriit, Juura ja Triias.
    Selle perioodi alguses domineerisid dinosaurused ning lõpus nad väljasurid. Ilmusid esimesed linnud, õistaimed.
  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, aga pärast seal ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Period: 252 BCE to 201 BCE

    Triias

  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
  • Period: 201 BCE to 145 BCE

    Juura

  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed mistimed. Ookeanid ja mered oldie asustatud plesiosaurus ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasaure karpidega. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatuks.
  • Period: 145 BCE to 66 BCE

    Kriit

  • 66 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

    Kainosoikum ehk uusaegkond
    Periood jaguneb 3 ajastuks.
    Paleogeenis ja neogeenis oli "Imetajate areng".
    Kvaternaaris hakkas inimeste areng.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Pärast dinosuruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeenis kujunesid ulastikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid sensed metsi.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Period: 66 BCE to 23 BCE

    Paleogeen

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Hakkasid laiemalt levima maod, konnad ja laululinnud jt. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja lind. Aafrikas ilmusid varades hominiidid - inimese eellased.poolustel kujunes jääkate.
  • Period: 23 BCE to 2 BCE

    Neogeen

  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ilmusid inimese valeted eellased - perekond Homo esundajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imeteja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
  • Period: 2 BCE to 1 BCE

    Kvaternaar