Geokronoloogiline Skaala Kangur M

Hadaikum

4600 BCE

4600 - 4000 mln aastat tagasi: Kujunes planeet maa, periood oli vulkaaniliselt väga aktiivne ja maad tabasid pidevad meteoriidisajud. 100 miljonit aastat tagasi põrkus maa kokku suure taevakehaga, ja tekkis Maa kaaslane Kuu. Kivimeid on pärit vähe

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestvus: 4000 - 2500 mln aastat eKr. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi (ja ka proterosoikumi) ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide sh mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Neis on säilinud ka bakterifossiile.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

2500 - 542 mln aastat tagasi suurenes tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist ja aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik.

Kambrium

542 BCE

Kestvus: 542 - 485 mln aastat eKr. Algas Paleosoikum. Tekkisid kõik peamised organismide tüübid ja loomahõimkonnad (Kambriumi plahvatus). Tekkisid uued selgrootute rühmad, nagu käsnad, paljudel loomadel tekkis mineraalne toes. Võidurelvastumine saakloomade ja röövloomade vahel.

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus: 485 - 443 mln aastat eKr. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalges, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestvus: 443 - 419 mln aastat eKr. Kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asutamist, maismaad hakkasid asustama ka loomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid). Taimed kasvasid niisketel aladel.

Devon

419 BCE

Kestvus: 419 - 359 mln aastat eKr. Troopikamered elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed, ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Kestvus: 359 - 299 mln aastat eKr. Maad katsid võimsad metsad. Üleujutavatel aladel olevast puidust sai kivisüsi (suurim kogus senini). Maal elasid lülijalgsed, lennuvõimega putukad ja esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestvus: 299 - 252 mln aastat eKr. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes suurima väljasuremisega, kui kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestvus: 252 - 201 aastat eKr. Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene, sest eelmise ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks jaoks kulus aega.Ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis esimestele dinosaurustele võimaluse muutuda peamisteks loomarühmadeks maismaal.

Juura

201 BCE

Kestvus: 201 - 145 mln aastat eKr. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähevaahal välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestvus: 145 - 66 mln aastat eKr. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad jt. Arvatakse, et väljasuremise põhjustas meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus: 66 - 23 mln aastat eKr. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Neogeen

23 BCE

Kestvus: 23 - 2,5 mln aastat eKr. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestvus: 2,5 mln aastat eKr - tänaseni. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.