-
4600 BCE
Hadaikum- Maa tekkimine
Sellest ajastust pärit kivimeid on Maal väga vähe. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Hadaikum- Kuu teke
Maaga põrkas kokku suur taevakeha, mille tagajärjel tekkis Kuu -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
3800 BCE
Arhaikum-Esimesed üherakulised organismid
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestusest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.Säilinud on bakterifossiile. -
Period: 2500 BCE to 550 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
2100 BCE
Proterosoikum - Esimesed mitmerakulised organismid
Tänu fotosünteesitavate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus, ilmus ilma skeletita nn Ediacara elustik. -
542 BCE
Kambrium - Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, loomahõimkonnad
Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk: vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootutute rühmad, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel.Välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile -
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 2 BCE
Fanerosoikum
-
535 BCE
Kambrium-esimesed kalad
-
480 BCE
Ordoviitsium - Esimesed maismaataimed
Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. -
443 BCE
Siluri ajastu
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asutamist, maismaad hakkasid asutama ka loomad: esimeste masimaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
375 BCE
Devon - Esimesed metsad
Ajastu algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. -
365 BCE
Devon - Esimesed kahepaiksed
Ajastu lõpul ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saada. -
350 BCE
Karboni ajastu
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.Üleujutatavatel aladel-mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad. -
300 BCE
Permi ajastu
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Loomastikus olid ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Permi ajastu lõpus toimus ajaloo suurim väljasuremine, kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
250 BCE
Triiase ajastu
Ajastu algul oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud välja suremisest taastumiseks kulus elustikul 10mln aastat.Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. -
225 BCE
Triias - Dinosauruste ilmumine
Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. -
201 BCE
Triias - Imetajate ilmumine
Morganucodon oli üks varaseimaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul -
200 BCE
Juura ajastu
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga -
150 BCE
Juura - Esimesed linnud
-
140 BCE
Kriit - Esimesed roomajad
Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid, samuti roomajad -
130 BCE
Kriit - Esimesed õistaimed
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus -
100 BCE
Kriit - Esimesed mesilased
-
66 BCE
Kriit - Dinosauruste väljasuremine
Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Period: 66 BCE to 2 BCE
Kanesoikum ehk uusaegkond
-
65 BCE
Paleogeen
Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Ajastu lõpu poole hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid. -
53 BCE
Paleogeen - Esimesed jänesed
-
30 BCE
Paleogeen - Kasside teke
-
23 BCE
Neogeeni ajastu
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
5 BCE
Neogeen - Inimahvide teke
Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. -
2 BCE
Kvaternaari ajastu
Ilmusid vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Paljud imetaja- ja linnuliigid surid välja, mida seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikul