Geokronoloogiline skaala Joonas A

Hadaikum

4600 BCE

Kestus: 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi.
Kivimeid leidub Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast.
Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud.
Kujunevad algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär (ookean).

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga ("planeet Theia") ning tekkis Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Hadaikumi lõpuks oli kujunenud algne maakoor, atmosfäär, ookeanid. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest pärit vanimad leitud stromatoliidid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Stromatoliitide arengu algus

3500 BCE

Stromatoliidid on kivimid, mis on moodustunud bakterite ja teiste mikroorganismide toimel. Nende olemasolu viitab elu tekkele 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi.

Proterosoikum e agueoon

2500 BCE

Hapnikusisalduse kasv atmosfääris ja ookeanis tänu fotosünteesivate tsüanobakterite. Mitu ulatusliku jääaega. Mõistatusliku "Ediacra elustiku" teke.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestvus: 542-485 mln a tagasi.
"Kambriumi plahvatus" - ülikiire evolutsiooniline areng. Esimesed kalad.
"Evolutsiooniline võidurelvastumine" rööv- ja saakloomade vahel.
Mineraalsed toed. Uued selgrootute rühmad. Hulgaliselt planktilisi vetikaid.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus: 485-443 mln a tagasi.
Soe kliima. Esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul jääaeg: mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Kestvus: 443 - 419 mln a tagasi.
Meredes kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad.
Taimestik, nüüd ka loomastik jätkab maismaale asustust. Varased maismaataimed väikesed, lihtsad, kasvasid niisketel aladel.

Devon

419 BCE

Kestvus: 419 - 359 mln a tagasi.
Esimesed metsad, kahepaiksed.
Tippkiskjad nagu rüükalad ja vihtuimsed. Meredes rikkalik põhjaelustik - suurte riffide ehitus šelfimerede äärealadel.

Karbon

359 BCE

Kestvus: 359 - 299 mln a tagasi. Rohkelt tekkis kivisütt. (Sellest tulenevalt ka ajastu nimetus.) Võimsad metsad - hiiglaslikud puukujulised eellased. Esimesed roomajad, rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime.

Perm

299 BCE

Kestvus: 299 - 252 mln a tagasi.
Tekkib hiidmanner Pangaea - karmi kliimaga kuiv kõrb. Maismaal valitsevad roomajad, kes suudavad tingimustes elada. Paljasseemnetaimed. Luukalad.
Ajastu lõpp: suur väljasuremine (95% liikidest)

Triias

252 BCE

Kestvus: 252 - 201 mln a tagasi.
Liigivaesus. ~10 mln a, et taastuda. Esimesed dinosaurused, imetajad. Dinosauruste osakaal suureneb peale järjekordset väljasuremist. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestvus: 201 - 145 mln a tagasi.
Maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
Esimesed linud, krokodillid, kilpkonnad.
Esikohal dinosaurused, imetajad, kahepaiksed, roomajad.

Kriit

145 BCE

Kestvus: 145 - 66 mln a tagasi.
Esimesed õistaimed, mesilased. Uued imetaja- ja linnuliigid.
Ajastu lõpp: massiline väljasuremine (arvatavasti) meteoriidiplahvatuse tõttu.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus: 66 - 23 mln aastat tagasi.
Algab lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Esimesed primaadid, jänesed, kassid.
Algab sooja, niiske kliimaga, aja jooksul kliima jaheneb.
Ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestvus: 23-2,5 mln a tagasi.
Levima hakkavad maod, konnad, laululinnud, rotid, hiired. Tänapäevased imetajad, linnud. Inimeste eellased - hominiidid.
Kliima jahenes, korduvad jäätumised.

Kvaternaar

2 BCE

Kestvus: alates 2,5 mln a tagasi.
Perekond Homo esindajad -> evolutsiooni käigus tekib Homo sapiens.
Surevad välja paljud imetaja- ning linnuliigid, (arvatavasti inimmõju tõttu.)