-
4600 BCE
Hadaikum
Maa kujunemine, vulkaaniliselt väga aktiive, sagedased meteoriidi sajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast pärit kivimeid on säilinud Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Suur taevakeha põrkus Maaga -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Arenesid algelised eluvormid, leitud vanimad stromatoliidid (mikroorganismidest, vetikatest kujunenud kihilised moodustised), on säilinud ka bakterifossiile -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
3800 BCE
Elu teke
Arenesid algelised eluvormid -
2500 BCE
Proterosoikum ehk egueoon
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus, oli mitmeid jäätumisi, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud, ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
2100 BCE
Mitmerakulised organismid
Tekkisid mitmerakulised organismid -
542 BCE
Kambrium
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Toimus väga kiire evolutsioon, mida tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Palesoikum ehk vanaaegkond
-
530 BCE
Esimesed kalad
Kambriumi plahvatuse käigus kujunesid välja esimesed kalad -
485 BCE
Ordoviitsium
Ilmusid esimesed maismaataimed, kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Toimus massiline mereelustiku väljasuremine. -
470 BCE
Esimesed maismaataimed
Ordoviitsiumis iIlmusid esimesed maismaataimed -
443 BCE
Silur
Ujusid primitiivsed kalad, varased maismaataimed, esimesed maismaaloomad (tuhatjalgsed, skorpionid) -
419 BCE
Devon
Esimesed metsad ja kahepaiksed. Suured kalad, kes olid tippkiskjad. korallid jms organismid ehitasid suure riffe. -
380 BCE
Esimesed metsad
Kui varem oli maismaataimestik madal ja hõre, siis Devoni lõpuks tekkisid esimesed metsad. -
370 BCE
Esimesed kahepaiksed
Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal hakkama saama. -
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid võimsad metsad. Veeäärsetes alades kasvanud puudest moodustusid kivisöelademed. Esimesed lennuvõimega putukad ning roomajad maismaal. -
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangea, mille siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. -
252 BCE
Triias
Algul oli elustik liigivaene. Ajastu lõpus toimunud väljasuremise tõttu muutusid dinosaurused peamiseks loomarühmaks Maal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
225 BCE
Dinosauruste ilmumine
Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused -
201 BCE
Juura
Ilmusid esimesed krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevasemad kalad. Suur osa maismaad kattis tihe paljasseemnetaimedest koosnev mets -
200 BCE
Esimesed imetajad
Triiase ajastul ilmusid esimesed imetajad -
150 BCE
Esimesed linnud
Maale ilmusid esimesed linnud -
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. -
66 BCE
Paleogeen
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, järk-järgult hakkas kliima jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid metsi. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
65 BCE
Dinosauruste väljasuremine
Toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused ning samuti paljud merelised roomajad. -
23 BCE
Neogeen
Laiemalt levisid maod, konnad, laululinnud, rotid, hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Maa kliima jahenes oluliselt, poolustele kujunes jääkate. -
6 BCE
Esimesed inimahvid
Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimeste eellased. -
2 BCE
Kvaternaar
Ilmusid perekond Homo esindajad. Suri välja palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa)
