Geokronoloogiline skaala JÄÄRATS

Hadaikum

4600 BCE

Kestus - 4,6mld at. Algas planeet Maa kujunemisega. Oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Hadaikumi ajal kujunesid välja algne maakoor, atmosfäär ja moodustusid ookeanid.

Arhaikum e ürgeoon

4000 BCE

Kestus - 4mld at. Meredes arenensid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vainmad leitud stromatoliidid ehk vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Proterosoikum e agueoon

2500 BCE

Kestus - 2,5 mld at. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus suurenes. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus seni vaidlusi tekitav pehmekehaline Ediacara elustik.

Kambrium

542 BCE

Kestus - 542 mln at. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid paljud selgrootute rühmad.

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus - 485 mln at. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.

Silur

443 BCE

Kestus - 443 mln at. Kujunesid käsnad, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Timed jätkasid maismaa asutamist. Taimed kasvasid enamasti niisketel ja sageli üleujutatavel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus - 419 mln at. Devoni ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmused esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid lühikest aega võimelised maismaal hakkama saada. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad nt: rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkisjad.

Karbon

350 BCE

Kestus - 350 mln at. Maismaal olid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Ilmusid esimesed roomajad. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.

Perm

300 BCE

Kestus - 300 mln at. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Maismaaloomastikus oli ülekaalus roomajad. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. Tulemuseks kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

250 BCE

Kestus - 250 mln at. Ilmusid esimesed dinosaurused. Tekkisid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Kestus - 200 mln at. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Maismaa oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

150 BCE

Kestus - 150 mld at. Esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ookeanid ja mered olid asustatid plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega(rudistid). Kriidi lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestus - 66 mln at. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Neogeen

23 BCE

Kestus - 23 mln at. Kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud. Levima hakkasid maod, rotid, hiired, laululinnud, maod ja konnad. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid - inimeste eellased. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus - 2,5 mln at. Ajastu alguses ilmusid perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on väljasurnud palju imetajaid nt: mammut, karvane ninasarvik. Lisaks linnuliike nt: dodo, moa. Loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.