Geokronoloogiline skaala Jaak Looring EV

Hadaikum

4600 BCE

Algas planeet Maa kujunemisega.Vulkaaniliselt oli väga aktiivne periood.Hadaikumist pärit kivimeid on Maal väga vähe,leitud on vaid Gröönimaalt,kanadast ja Austraaliast.Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustasid ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kestvus 4.6mld kuni 4 mld aastat tagasi.Periood oli vulkaaniliselt aktiivne ja Maad tabasid meteoriidisajud.Sellest on säilinud kivimeid vaid gröönimaal,Kanadas ja Austraalias.Perioodi lõpul tekkisid maakoor,varajane atmosfäär ja ookeanid

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid,tekkis tahke maakoor.Arhaikumis atmosfäär veel ultraviolettkiirgust ei neelanud ja elu arenes ainult vee all.Sellest ajast on säilinud ka bakterifossile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus(tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele).Toimus mitu suurt jäätumist,mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid,mis eksisteerivad veel tänapäevalgi.Toimus kiire evolutsioon, mida tuntakse kambriumi plahvatuse nime all.Kambriumi loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad:käsnad,ainuõõssed,käsijalgsed,lülijalgsed ja limused.
Paljudel loomadel tekkis mineraalne toes.

Ordoviitsium

542 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik taimestik ja ilmusid esimesed maismaataimed.Kliima oli üsna soe,kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine.Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja see tõi kaasa mereelustiku massilise suremise.

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Silur

443 BCE

Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade,korallide ja lubivetikate ehitatud rifid(primitiivsed kalad).Taimed jätkasid maismaa asutamist(lihtsa ehitusega).Maismaad hakkasid asustama ka loomad(nt tuhatjalgsed ja skorpionid).

Devon

419 BCE

Troopikamereds elas rikkalik põhjaelustik.Paljudes meredes ja järvedes olid kalad,näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed,kes kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad.Muutused toimusid ka maismaal,näiteks tekkisid esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed-selgroogsed.

Karbon

359 BCE

Maismaad katavad suurejoonelised metsad,kasvasid hiigelsuured puukujulised eellased.kujunesid kivisöelademed surnud puidust,Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul.Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner pangaea,mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean.Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad,sest suutsid sellistes tingimustes elada(karm kliima).Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega,mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Elustik oli üsna liigivaene ajastu algusel,Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Imetajate ilmumine

220 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused,imetajad,kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja Triiase ajastul levinud loomad(esimesed linnud,krokodillid ja kilpkonnad).Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.Suur osa maismaast oli kaetud metsaga.

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed,mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.Ookeanid olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega.Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused(meteoriidiplahvatus)

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon.Enamik imetajaid elas maismaad,aga vaalade eellased asusid elama meredesse.Oli soe ja niiske kliima(troopilised metsad).Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad-preeriad ja savannid.

kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust

Kasside teke

25 BCE

Neogeen

23 BCE

Kujunes tänapäevane ilme(Mandrid,loomastik ja taimestik).Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud.Aafrikas ilmusid varased hominiidid.Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaari

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased-perekond Homo esindajad.Kvartenaari jooksul on välja surnud palju imetajaid,näiteks mammut ja karvane ninasarvik.Mõnede loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedil.