Geokronoloogiline skaala Jaagup A

Hadaikum

4600 BCE

Algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidi sajud. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austriaalias. Perioodi lõpul kujuneb maakoor, atmosäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Saja miljoni pärast maa teket põrkus Maa kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel moodustus kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Ehk ürgeoon. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustused.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Ehk agueoon. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Sellel ajal toimus ka mitu tähtsat jäätumist, mil maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Sellega tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all.

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Selle ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine mis lõppes jääajaga. Sel perioodil langes ookeanipind 100m ja see muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks.

Silur

443 BCE

Sel ajastul soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid ka primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ning lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaale jõudsid ka loomad, esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikamered elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresi ja järvesi asustanud kalad, näiteks mitmed rüükalad, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid ka maismaal. Selle ajastu lõpul olid maismaale tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed selgroogsed.

Karbon

359 BCE

Sel ajastul katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmander Pangaea. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid rasketes tingimustes ära elada. Selle ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, mered aga luukalade osakaal. See aeg lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, kus kadus 95% maa liikidest.

Triias

252 BCE

Selle aja elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus 10mln aastat. Sellel ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkesti merelisi roomajaid - ihtüosaurused, plesiosaurused. Maismaa oli enamjaolt kaetud metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal arenesid uued imetajad ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulistest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Selle ajastu kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvad ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Tekkisid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kogu maailm muutus tänapäevasemaks. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimeste eellased. Sel ajal jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvalt jäätumisi, poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Selle ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Sel ajal surid välja paljud imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Nende väljasuremist seostatakse inimestega.