Geokronoloogiline skaala Ilona

Hadaikum

4600 BCE

Maa tekkimine.Vulkaaniliselt väga aktiivne periood.Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid.Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.

Proterosoikum

2500 BCE

Mitmerakuliste organismide teke.Eukarüootide areng.Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.Toimus mitu suurt jäätumist

Kambrium

542 BCE

Esimesed kalad,Kasvas planktiliste vetikate hulk.Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad.Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes ning tugev välisskelett.

Palesoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Esimesed maismaataimed.Kliima oli valdavalt soe,kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine,mis lõppes jääajaga.Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks.Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku masslise väljasuremise

Silur

443 BCE

Maismaad hakkasid asustama loomad:tuhatjalgsed,meriskorpionid ja skorpionid.Soojades meredes kujunesid käsnade,korallide ja lubivetkate ehitatud rifid,ujusid primitiivsed kalad.Maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel.

Devon

419 BCE

Esimesed metsad.Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed,kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad,kus kasvasid osjade,koldede ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.Maismaal elas rohkesti lühijalgseid,osal putukatel tekkis lennuvõime.Maismaale ilmusid esimed roomajad.

Perm

299 BCE

Sellel ajastul tekkis hiidmanner Pangaea,mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean.Mandri siseosa oli kaetud kõrbega,kus valitses karm kliima ja loomastikus oli ülekaalus roomajad,kes suutsid sellistes tingimustes elada.Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede,meredes aga luukalade osakaal.Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega ,mille tulemusena kadus kuni 95%kõigist Maad asustanud liikdest.

Triias

252 BCE

Ilmusid esimesed dinosaurused,imetajad,meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal

Mesosoiku

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud,krokodillid ja kilpkonnad.Ookeanis elas rohkelt merelisi roomajaid.Juura ajastu meredes elasid juba taänapäevast tüüpi kalad.Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljaseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed,mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.Esimesed mesilased,raide kõrgaeg.Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused,paljud merelised roomajad jt.Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon.Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks.Enamik imetajaid elas maismaal,kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadidKliima oli soe ja niiske aga hiljem hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.Kujunesid ulatuslikud rphumaad-preeriad ja savannid,mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 2018

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia,loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.Levima hakkasid maod,konnad ja laululinnud,rotid ja hiired.Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud.Aafrikas ilmusid varased hominiidid-inimese eellased.Maa kliima jahenes oluliselt ja poolustel kujunes jääkate

Kvaternaari

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased-perekond Homo esindajad,kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapiens'i tekkimiseni.Ajastu jooksul on väljasurnud palju imetajaid-(mammut,karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo,moa).Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.