Geokronoloogiline skaala (pilt)

Geokronoloogiline skaala Hugo A

By HugoG2A
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Austraalias ja Kanadas. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Kuu tekkis pärast suurt kokkupõrget varase Maa ja Theia nimelise keha vahel. Selle kokkupõrke tagajärjel paiskus kosmosesse materjal, mis hiljem koondus ja seejärel Kuu tekitas.
  • 4000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Meres hakkasid moodustuma algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad vanimad kihilised moodustised mikroorganismidest. On ka säilinud palju bakterifossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Tsüanobakterite elutegevus suurenes, mitmerakuliste organismide teke. Hakkas toimuma rohkem fotosünteesimist, tänu millele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapniku sisaldus. Toimus mitu jääaega.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekkisid peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa loomahõimkondadest. Ilmusid paljud selgrootute rühmad ja paljudel loomadel kujunes vastusena röövloomadele tugev mineraalne toes. Esimesed kalad.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe. Aegkonna lõpus toimus jääaeg ja paljud maailmamered muutusid kuivaks maismaaks.
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Kõige tähelepanuväärsem bioloogiline sündmus oli kalade areng ja mitmekesistumine. Esimeste lõugadega kalade ja mageveekalade ilmumine.
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Selgroogsete mitmekesistumine, uued kalade liigid. Maa peal moodustusid kahepaiksed. Suur ökosüsteemide areng, esimesed metsad, mitmekesised lille- ja loomaliigid. Jääaeg.
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Võimsad metsad, surnud puidust kujunesid kivisöelademed, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaal esimesed roomajad.
  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner "Pangaea", ümber hiiglaslik Panthalassa ookean. Kuivad kõrbed ja karm kliima, mida talusid valdavalt vaid roomajad. Lõppes 95% Maad asustanud liikide väljasuremisega.
  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Esimesed dinosaurused, esimesed imetajad, liigivaene elustik ja karpide ning ammoniitide osakaal meredes suurenes.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Esimesed linnud, krokodillid. ja kilpkonnad. Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad, maismaal paljasseemnetaimemetsad.
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Esimesed õistaimed, hakkasid kohe maismaataimestikus domineerima. Maismaal valitsesid dinosaurused, kes said ajastu lõpul meteoriidi tõttu hukka.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Esimesed primaadid ja liigirikkad imetajate rühmad. Metsad asendusid kllima tõttu preeriate ja savannidega.
  • Period: 66 BCE to 2 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia ja taimestik ning loomastik omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Korduvad jäätumisperioodid.
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ilmusid inimese vahetud eellased. Paljude imetaja- ja linnuliikide väljasuremine, mida seostatakse inimeste mõjuga planeedile.