Geokronoloogiline skaala Holger EV

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leitud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meres arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid-mikroorganismide toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Edicara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varasemad maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad(nt tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid).

Devon

419 BCE

Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutsid toimusid maismaal. Algul oli maismaataimestik madal ja hõre, lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Kestus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Selle ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest

Triias

252 BCE

Kestus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 145 BCE

Juura

201 BCE

Kestus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Kriidi lõpul toimund massilise väljasuremise käigus(arvatavasti meteoriidiplahvatus) hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 mln kuni 3 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid-inimese eellased. Jahenes Maa kliima oluliselt, tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

3 BCE

Kestus 3 mln kuni 1 mln aastat tagasi. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased-perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Surid välja paljud imetaja- ja linnuliigid. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.