Geokronoloogiline skaala Herman BK

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6 mld- 4mld aastat tagasi. Vulkaaniliselt aktiivne periood sagedased meteoriidi sajud. Kivimeid tollest perioodist on säilnud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõppul kujunesid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu tekke

4500 BCE

Maaga põrkus suur taevakeha mille tagajärjel tekkis kuu.

Arhaikum ehk Ürgeoon

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk Ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu tekke

3800 BCE

Elu tekkimisele viitab stromatoliitide esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites.

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivatele tsünobakteritele elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist , mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.Aegkona lõppus ilmus pehmekehaline nn Edicara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Kambriumi looma riiki tekkisid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeani pinna alanemise kuni 100m.

Silur

443 BCE

Meredes kujunevad rifid, ujuvad primitiivsed kalad. Maismaa taimed arenevad ning jätkavad maa asustamist. Varasemad neist olid väiksed ja lihtsama ehitusega ning kasvasid niisketel, üleujutatavatel aladel. tekkisid esimesed märgid, et loomad hakkavad maismaad asustama. Esimeste hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikamerede põhjaelustik on veelgi rikkalikum ning korallidest moodustunud riffide arv suurenes. Meresi ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolle ajastu tippkiskjad. Devoni algul oli maismaa taimestik veel hõre, ent ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal elama.

Karbon

359 BCE

Troopikamerede põhjaelustik on veelgi rikkalikum ning korallidest moodustunud riffide arv suurenes. Meresi ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolle ajastu tippkiskjad. Devoni algul oli maismaa taimestik veel hõre, ent ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal elama.

Perm

299 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea. Hiidmanri siseala kattis kõrb, ning seal suutsid elada vaid roomajad, keda oli maismaloomastikus ülekaaluliselt palju. Suurim taimtoiduline roomaja sel ajastul oli Edaphosairis, kelle pikkuseks oli 4meetrit. Selle ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus, kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu algne elustik oli väga liigivaene. Möödunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Tekkisid esimesed dinosaurused ja ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine, muutis nad peamiseks loomarühmaks maismaal kogu maailmas. Ühtlasi ilmusid esimesed väiksemad imetajad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste teke

243 BCE

Ajastu lõpul toimunud järjekorde väljasuremine andis neile võimaluse muutuda domineerivaks loomarühmaks maismaal.

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ookeanide elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.

Kriit

145 BCE

Tekkisid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu Maa ning said domineerivaks maismaataimestikuks. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ammoniitidega. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajate- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõppeb meteoriidiplahvatusega, mis tingib massilise väljasuremise. Hävivad dinosaurused, paljud mereloomad ning paljud teised.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evulutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid.

Kainosoikum ehk uusaekond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Teadlastel on alust arvata, et dinosaurused surid välja meteoriidiplahvatuse tagajärjel

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad ja linnud ning rotid kui ka hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, millega kaasnes korduvaid jäätumisi. Kujunes pooluste jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased. Surid välja mammutid ja karvased ninasarvikud ning dodod. Väljasuremist seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.