Geokronoloogiline skaala Henri r2

Hadaikum

4500 BCE

Kuu teke

Algelised eluvormid

4000 BCE

Hadaikum

Period: 4000 BCE to 4600 BCE

Algas planeet Maa kujunemisega, vulkaaniliselt aktiivne periood, algasid metoriidi sajud, tekkis kuu

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Meredes hakkasid arenema algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purppurbakterite ning mitme suguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Ediacara elustik

2500 BCE

Nende hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid paljud selgrootud, esimesed kalad.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Fanerosoikum jagatakse kolmeks aegkonnaks, millele vastavad samanimelised ladekonnad:Kainosoikum, Mesosoikum, Paleosoikum

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaa taimed. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks

Silur

443 BCE

Meredes kujunesid käsnade, korallide jalubivetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad. Esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes oli rikkalik põhjaelustik ja šelfimeredes suured riffid. Mitmed kalad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed olid selle aja tippkiskjad. Tekkisid esimesed metsad. Ilmusid kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatavatel aladel kujunesid surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangea. Maismaal olid ülekaalus roomajad, paljasseemnetaimed ja luukalad. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95%kõigist liikidest.

Triias

252 BCE

Elustik oli liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad. Meredes elasid tänapäeva tüüpi kalad. Maismaad kattis paljasseemnetaimedest mets.

Kriit

145 BCE

Ilmusid õistaimed. Ookeanid ja mered olid tihedalt asustatud. Tekkisid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus surid välja dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Väljasuremise põhjuseks oli meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Meredesse asusid elama vaalade eellased. Ilmusid esimesed primadiidid. Kasvasid troopilised metsad, ilma jahenedes muutusid valdavaks heitlehised taimed.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud ning ka hiired ja rotid. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesd inimese eellased.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimesed vahetud eellased. Väljasurnud palju imetajaid (mammutid, karvased ninasarvikud) ja linnuliike (dodo, mao).