Geokronoloogiline skaala Henri I

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4.6mld kuni 4mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestvus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Sellel perioodil arenesid meredes algelised eluvormid. Perioodi ladestutest on pärit vanimad stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestvus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis, mis tulenes fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusest. Sellel ajastul toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekkis suur pehmekehaliste ehk ilma skeletita elusorganismide rühm.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestvus 542 kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvab planktiliste vetikate hulk. Vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid palju selgrootuid: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuni ajastu lõpus toimus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestis 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sagel üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka maismaaloomad nagu tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestvus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud veeloomad kasvasid väga suureks ning nad olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes said lühikest aega ka maismaal hakkama.

Karbon

359 BCE

Toimus 359 kuni 300 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel tekkisid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Toimus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid elada sellistes tingimustes. Permi ajastu taimestikus oli osakaal paljasseemnetaimedel, meredes aga luukaladel. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega mille tulemusena suri välja ligi 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestvus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Tänu eelmisel perioodil toimunud väljasuremisele oli triiase ajastu üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, ajastu lõpul said neist tänu järjekordsele väljasuremisele peamine loomarühm maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk kesaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestvus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajal elanud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas palju merelisi roomajaid. Meredes elas ka tänapäeva tüüpi kalu. Suur osa maismaast oli kaetud metsaga.

Kriit

145 BCE

Toimus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, palud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

oimus 66 kuni 23 mln aastat tagasi. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest kujunes liigirikas rühm. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Algselt oli kliima soe ja niiske, seejärel kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Toimus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia ja loomastiku ning taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad a laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunevad välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestvus 2,5 mln aastat tagasi kuni tänapäev. Perioodil ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud tänapäeva inimese tekkimiseni. Kvarternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike, seda seostatakse inimese mõjuga planeedi elustikule.