Geokronoloogiline skaala Hendrik BK

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke.
Vulkaaniliselt aktiivne sagedased meteoriidisajud.
Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
Kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke.

4500 BCE

Maa põrkas Theia-ga ja tekkis kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algsed eluvormid.
Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Esimesed organismid Maal olid bakterid, mikroobid ja erinevad vetikad.

Proterosoikum

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele.
Toimus ka mitu suur jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
Aegkonna lõpus ilmus mõistatulik pehmekehaline elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Eukarüootide areng

1500 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapaevastest loomahõimkondadest.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik.
Ilmusid esimesed maismaataimed.
Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.
Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks.
Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid.
Ujusid primitiivsed kalad.
Jätkus taimede maismaa asustamine.
Maismaataimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega.
Maismaad hakkasid asustama loomad.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhja elustik.
Selfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe.
Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad.
Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad.
Üleujutatavatel aladel, mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.
Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
Putukatel tekkis lennuvõime.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean.
Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad.
Meredes kasvas luukalade osakaal.
Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena suri 95% kõigist liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Ajastu alguses elustik oli liigivaene.
Ilmusid esimesed dinosarused.
Ilmusid esimesed imetajad.
Meredes suurenes ammoniitide ja karpide oskaal.

Juura

200 BCE

Dinosarused, imetejad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vaikselt välja Triiase ajastu loomad.
Ilmusid esimesed linnud, krokotillid ja kilpkonnad.
Ookenites elas rohkesti merelisi roomajaid.
Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad.
Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljaseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis varsti domineerisid Maa maismaataimestikku.
Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja karpidega.
Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.
Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad.
Peamine väljasuremise põhjus oli meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Lindude ja imetajate kiire evolutsioon.
Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks.
Ilmusid esimesed primaadid.
Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel.
Seejärel hakkas klima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.
Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 CE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku pöhijooned omandasid tänapäevase ilme.
Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hired.
Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud.
Ilmusid varased hominiidid - inimese eellased.
Ajastu jooksul jahenes Maa klima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.
Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad.
Kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni.
Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa).
Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.