Geokronoloogiline skaala Helina G2E

Hadaikum

4600 BCE

Kujuneb planeet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Maa oli asustamata, sest see oli kaetud sulalaavaga ja suure tolmukihiga. Maale langesid planeetide ülejäägid päikesesüsteemist ja tulemusena oli suurem osa Maa pinnast sulatatud. Hiljem hakkas Maa pind jahtuma ja kujunes algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas, Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ajast on pärit vanimad leitud stromatoliidid ehk mikroorganismide, seal hulgas tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Kui ei olnud veel hapnikku, said tsüanobakterid päikesevalgust energiaks muuta. Nad eraldasid jääkainena ookeanidesse hapnikku, selle tulemusel roostetas vees leiduv raud ja langes veepõhja. Kui raud oli vees ära roostetanud, hakkas ülejäänud hapnik atmosfääri kogunema.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Metaan hoidis atmosfääris soojust. Metaan segunes hapnikuga ja tootis süsihappegaasi. Kasvuhooneefekt ei olnud enam piisavalt tugev ning tulemusena toimus mitu suurt jäätumist. Maa oli 300 miljonit aastat ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Seda kiiret evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks. Kasvas planktiliste vetikate hulk, vetikad olid toiduks loomastikule. Loomariiki ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, limused jt. Loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel. Välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. Saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni kutsutakse evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutusid toimusid devonis ka maismaal. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel – mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordse väljasuremise tõttu muutusid nad peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid – ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja karpidega, mida kutsutakse rudistideks. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske. Troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema. Valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad – preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid – inimese eellased. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased – perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.