Geokronoloogiline skaala Helena Triin E

Hadaikum

4600 BCE

Algas planeet Maa kujunemisega ning oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Samuti tabasid Maad tihedalt meteoriidisajud. Hadaikumist pärit kivimeid on leitud vaid Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Selles aegkonnas tekkis ka Kuu. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja moodustusid ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid ja arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes neist on säilinud ka bakterifossiile

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediarca elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ning suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis toimus väga järsk evolutsioon. Kasvas vetikate hulk, need olid omakorda toiduks loomastikule. Samuti ilmusid kambriumi loomariiki üksteise järel selgrootute rühmad ning paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades mereedes oli rikkalik elustik. Oli palju käsijalgseid,trilobiite, koralle jne. Ordoviitsiumi ajal ilmusid ka esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul jahenes kliima kiiresti ning lõppes jääajaga. Jääaja tõttu muutusid paljud maailmamered maismaaks ning elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid välja rifid,ujusid primitiivsed kalad ning taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsad ning kasvasid niisketel aladel. Ka loomad hakkasid maismaad asustama, esimeste maismaaloomade hulgas olid meriskorpionid, skorpionid ja ka tuhatjalgsed.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid selle aja tippkiskjad. Devoni ajastu algul oli maataimestik veel madal ja hõre aga ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiiglastest puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Karboni ajastul tekkis vörreldamatult palju kivisütt. Maismaal elas palju lülijalgseid ning osadel putukatel tekkis lennuvõime, samuti ilmusid maismaale esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Tekkis Pangea, hiidmanner, mida ümbritses hiigelsuur ookean Panthalassa ning mille sisealala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid karmides tingimutes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes maailma ajaloo kõige suurema väljasuremisega, kadus kuni 95 protsenti Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Ajastu alguses oli elustik liigivaene, Permi ajastu väljasuremisest taastumiseks kulus 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiase ajastul ilmusid ka esimesed imetajad.

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid tasapisi välja triiase ajastu levinumad loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju roomajaid ja ka juba tänapäevast tüüpi kalu. Suur osa maismaast oli kaetud metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesio -ja ihtüosaurustega ning karpidega. Maismaal valitsesiddinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpus toimusmassiline väljasuremine ning täielikult hävisid dinosaurused ning paljud merelised roomajad jms.

Paleogeen

66 BCE

Toimus lindude ja imetajate kiire evolutsioon, imetajad said suureks ja liigirikkaks rühmaks. Meredesse asusid elama vaalade eellased ning ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske. Hiljem hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Paleogeenis kujunesid ka preeriad ja savannid, mis asendasid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ning taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima konnad, laululinnud, maod, rotid ja hiired. Kujunesid välja ka tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid. Kliima jahenes ning tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimeste vahetud eellased. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.