Geokronoloogiline skaala Hans R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist pärit kivimeid on leitud Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4,5 mld aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga Theia ning moodustus kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Stromatoliitide areng

3500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Hapnikusisalduse kasv ookeanide pinnakihis ja atmosfääris tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele. Mitu suurt jäätumist. Mitmerakuliste organismide teke. Pehmekehaline Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Eukarüootide areng

1500 BCE

Kambrium

542 BCE

542-485 mln aastat tagasi. Väga kiire evolutsioon ehk kambriumi plahvatus. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Evolutsiooniline võidurelvastumine. Vastusena röövloomade tugevatele hammastele ja lõugadele, tekkisid osadele
saakloomadele mineraalsed toed.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

485-443 mln aastat tagasi. Troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Esimesed maismaataimed. Valdavalt soe, aga lõpus tekkis jääaeg, mille tulemusena ookeanipind alanes kuni 100m ja põhjustas mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

470 BCE

Silur

443 BCE

443-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riftid. Primitiivsed kalad. Väikse ja lihtsa ehitusega maismaataimed, mis kasvasid niisketel aladel. Esimesed maismaaloomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid),

Devon

419 BCE

419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja triloobiidid. Šelfimerede äärealadel korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate ehitatud suured riffid. Tippkiskjateks väga suureks kasvanud mere- ja järvekalad (rüükalad ja vihtuimsed). Ajastu lõpuks tihenes maismaataimestik ja tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Karbon

359 BCE

359-299 mln aastat tagasi. Võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelssuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal rohkesti lülijalgseid. Osad putukad said lennuvõimeliseks. Maismaal esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

299-252 mln aastat tagasi. Tekkis Panthalassa ookeaniga ümbritsetud Pangea hiidmanner. Mandri sisealas oli kuiv kõrb, kus karmi kliima tõttu olid maismaaloomadest ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, kus hävis kuni 95% kõigist liikidest.

Triias

252 BCE

252-201 mln aastat tagasi. Algus liigivaene, sest kuni 10 miljonit aastat taastuti Permi väljasuremisest. Esimesed dinosaurused. Järjekordne väljasuremine, peale mida domineerisid dinosaurused. Esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Esimesed dinosaurused

230 BCE

Esimesed imetajad

210 BCE

Juura

201 BCE

201-145 mln aastat tagasi. Suurenes dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajate osakaal. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisis roomajaid (ihtüosaurusi ja pleiosaurusi). Tänapäeva tüüpi kalad. Tihedad paljasseemnetaimedest metsad katsid suure osa maismaast.

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

145-66 mln aastat tagasi. Ilmusid õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes rudistid (pleiosaurused, ihtüosaursed, ammoniidid ja lehmasarve meenutavad karbid). Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Massilise väljasuremise (ilmselt meteoriidiplahvatuse) tulemusena hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.

Esimesed õistaimed

130 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

66-23 mln aastat tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutisoon. Enamik imetajaid elasid maismaal, peale vaalade eellaste. Esimesed primaadid. Algselt soe ja niiske kliima, kuid hakkas jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid asendasid seniseid metsi.

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Esimesed jänesed

52 BCE

Kasside teke

30 BCE

Neogeen

23 BCE

23-2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Suurenes madude, konnade, laululindude, hiirte ja rottide populatsioon. Kujunesid tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas varajased hominiidid (inimeste eellased). Kliima jahenemine. Korduvad jäätumised. Poolustel jääkate.

Inimahvide teke

7 BCE

Kvaternaar

2 BCE

2,5 mln aastat tagasi kuni tänapäev. Inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon viis tänapäeva inimese ehk Homo sapiens`i tekkeni. Paljude imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine, mis võis olla inimetegevuse tagajärg.