Geokronoloogiline skaala Hanna Liis E

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6-4 mld aastat tagasi. Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonna lõpul tekivad maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkab kokku suure taevakehaga, tekib kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Arenesid algsed eluvormid. Sellest perioodist on säilinud stromatoliitidest bakterifossiilid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Sellel perioodil suurenes hapniku sisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. Toimusid mitu suurt jäätumist. Proterosoikumi lõpul tekkis Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Sel perioodil tekkisid kõik tänapäevased peamised organismide ehitustüübid ning suurem osa loomhõimkondadest.
Kasvasid planktilised vetikad, mis olid toiduks rikkalikule loomastikule.
Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad ja paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Välisskelett kujunes evolutsioonilisel võidurelvastumisel.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 1 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, aga ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jääaeg muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mis tõi endaga kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.
Taimed jätkasid maismaa asustamist, nad olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, esimesed neist olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šeifimeres tekkisid suured rifid.
Meresid ja järvesid asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad.
Devoni lõpuks tekkisid esimed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.
Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.
Maismaal kasvas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime.
Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner, mida ümbritses hiigaslik ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega.
Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada.
Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal.
Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% kõigist maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Elustik oli liigivaene permi ajastul toimunud väljasuremise tõttu ja sellest taastumiseks läks aega kuni 10 miljonit aastat.
Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.
Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vaikselt välja tiirase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed kilpkonnad, linnud ja krokodillid. Ookeanides elasid merelised roomajad. Kalad olid juba juura ajastul tänapäevase ehitusega.
Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.
Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued linnuliigid ja imetajaliigid.
Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävinesid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse.
Ilmusid esimesed primaadid.
Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima vaikselt jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed.
Kujunesid ulatuslikud rohumaad(preeriad ja savannid), mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.
Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired.
Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud.
Aafrikas ilmusid varased hominiidid.
Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvartenaar

3 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased, perekond homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni.
Välja on surnud palju imetajaliike ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seotakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.