-
4600 BCE
Hadaikum
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, kivimeid leidub sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkas kokku suure taevakehaga -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Arenesid algelised eluvormid, leitud vanimad stromatoliidid, mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning vetikate moodustised -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus, toimus mitu suurt jäätumist, ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused, paljudel loomadel tekkis mineraalne toes -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Franerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Ordoviitsium
Rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korralid jt., esimesed maismaataimed, valdavalt soe kliima, kui ajastu lõpus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääaeajaga, ookeanipinna alanemine 100m võrra -
443 BCE
Silur
Kujunesid käsnad, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist, väiksed ja lihtsa ehitusega taimed, esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe, meres ja järves kasvasid kalad väga suureks, esimesed metsad ja kahepaiksed - selgroogsed -
359 BCE
Karbon
Võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased, metsade surnust puidust kujunesid kivisöelademed, tekkis palju kivisütt, maismaal elasid lülijalgsed, osal putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad -
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean, hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, maismaal olid ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal, Maa ajaloo suurim väljasuremine, mille tulemusena kadus kuni 95% liikidest -
252 BCE
Triias
Elustik üsna liigivaene, taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat, ilmusid esimesed dinosaurused, mis andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal peale järjekordset väljasuremist, ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad, ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, ookeanis elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi, meres tänapäevast tüüpi kalad, maismaa kaetud metsaga -
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed, ookeanid olid asustatud rudistidega, maismaal domineerisid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid, ajastul lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt., põhjuseks meteoriidiplahvatus -
66 BCE
Paleogeen
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon, enamik elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse, ilmusid esimesed primaadid, kliima oli soe ja niiske, seejärel kliima jahenes ning valdavaks muutusid heitlehised taimed, kujunesid preeriad ja savannid -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite, loomade ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme, laiemalt levisid maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired, arenesid välja tänapäevased imetajad ja linnud, Aafrikas ilmusid hominiidid - inimese eellased, Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate -
2 BCE
Kvaternaar
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni, kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa), mis on seostatud inimese mõjuga planeedi elustikule
