-
4600 BCE
Hadaikum
-
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid. -
4500 BCE
Kuu teke
Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustamist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Tänu fotosünteesivate tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mille ajal Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. -
542 BCE
Kambrium
-
Period: 542 BCE to 485 BCE
Kambrium
Selles aegkonnas tekksid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine. -
485 BCE
Ordoviitsium
-
Period: 485 BCE to 443 BCE
Ordoviitsium
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul see jahenes kiiresti, lõppedes jääajaga. Ookeanipind alanes 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Kaasnes mereelustiku massiline väljasuremine. -
443 BCE
Silur
-
Period: 443 BCE to 419 BCE
Silur
Sel ajastul ujusid meres primitiivsed kalad ja tekkisid korallrifid. Maismaataimed arenesid ja paljunesid edasi. Maismaale saabusid nüüd ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
-
Period: 419 BCE to 359 BCE
Devon
Meredes elas rikkalik põhjaelustik. Mere äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad aga suuri riffe. Paljud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. -
359 BCE
Karbon
-
Period: 359 BCE to 299 BCE
Karbon
Sellel ajastul katsid maad võimsad metsad ja tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.Sel ajastul tekkis Maale kõige enam kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning osadel putukatel tekkis ka lennuvõime. Maismaale tulid esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
-
Period: 299 BCE to 252 BCE
Perm
Sellel ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena suri kõigist Maad asustanud liikidest 95%. -
252 BCE
Triias
-
Period: 252 BCE to 201 BCE
Triias
Elustik on ajastu algul väga liigivaene permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest. Sellest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid välja esimesed dinosaurused ja ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse Maal domineerida. Tekkisid esimesed imetajad ja meredes suurenes ammoniitide ning karpide osakaal. -
201 BCE
Juura
-
Period: 201 BCE to 145 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul elanud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suurem osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
-
Period: 145 BCE to 66 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed, mis varsti hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes olid saurused ja rudistid. Maismaal domineerisid dinosaurused. Arenesid välja uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul tekkinud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. -
66 BCE
Paleogeen
-
Period: 66 BCE to 23 BCE
Paleogeen
Pärast järjekordset väljasuremislainet Kriidi ajastu lõpus, algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad arenesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik neist elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama merre. Tekkisid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima vaikselt jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. -
23 BCE
Neogeen
-
Period: 23 BCE to 2 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia ja loomastiku ning taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Sel ajastul kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid. Ajastu jooksul jahenes kliima oluliselt ja tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
2 BCE
Kvaternaar
Ajastu algul tekkis pereonk Homo esindajad. Ajastu jooksul surid välja mitmed looma- ja linnuliigid nagu mammut, karvane ninasarvik, dodo ja moa. Väljasuremise peamiseks põhjuseks arvatakse olevat inimene ise.
